Klimatan toižetamine: Erod versijoiden keskes

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
p Koiravva teisaldas lehekülje Globaline lämšund pealkirja Klimatan toižetamine alla: termin om tarkoiktemb
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Rivi 1:
{{1000}}
[[Fail:2000 Year Temperature Comparison.png|thumb|right|250px|Il'man lämuden rindatuz kahtes voz'tuhas.]]
'''GlobalineKlimatan toižetamine''' vai '''Nügüdläine globaline lämšund''' om Man pindšoidun keskmäižen lämuden ližaduz. [[Valdmeri]] akkumuliruib 90% lämšundad.
 
Il'man keskmäine lämuz ližadui 0,74 C° 20. voz'sadan augotišespäi, sidä kesken kaks' koumandest ližaduses tegihe jäl'ghe 1980 vot. Vodespäi 1850 kaikutte voz'kümne oli lämhemb mi edeline voz'kümne.
Rivi 7:
Vodel 2007 ''Ohjastusidenkeskeine ekspertoiden grupp klimatan vajehtandas'' (angl. ''IPCC'', alusenpandud [[Ühtenzoittud Rahvahiden Organizacii|ÜRO:l]]) andoi 90% naceinut vahvištuses, miše ristitun radmine kucui necidä lämšundad kazmuzhonuzgazoiden korktal koncentracijal. Klimatan modelid ozutadas lämšundad 21. voz'sadas, lämuz ližadaškandeb 1,1-2,9 C° kut minimum.
 
Globaližen lämšundan jäl'gused lindäs kaikil sijil, no erazvuiččenke vägenke. Valdmeren tazopind linneb korktemb, [[rahvahatoi ma|rahvahatomad mad]] lindäs suremb, sadegiden sijad da niiden vägi vajehtaškatas. Jäžomiden suland jätktaškandeb. Maižandusen vajag satuz vedab näl'gale da pagenikoile. [[Hil'muiktuzgaz]]an lujetud pala il'mas muiktastab vet valdmeres, nece vedab erikoid kadondale. Igähižen rougun šoiduiden lämuz ližaduškandeb Pohjoižes šurupoliškosmapoliškos, nece vedab onetomuzile sauvusiden täht Sibiriš da [[Arktik]]as.
 
{{Commons|Category:Global warming}}
 
{{stub}}
[[Kategorii:GlobalineKlimatan lämšundtoižetamine| ]]
[[Kategorii:Klimatologii]]
[[Kategorii:Ekonomik]]