Cink: Erod versijoiden keskes
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
uz' klassifikacii |
formitez |
||
Rivi 1:
{{
[[Fail:Zinc fragment sublimed and 1cm3 cube.jpg|thumb|left|200px|Puhthan cinkan tukuižed ühten kubižen santimetran kohtha
{{Himine element|30|Cink|Zn|65,38|Metall|2|8|18|2|0|0|0|}}
'''Cink''' (''Zn'' — ''zincum'' latinan kelel) om 30nz' himine element [[Himižiden elementoiden periodine tablut|himižiden elementoiden periodižes tabludes]]. Sen sijaduz om kahtendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahtenden gruppan laptalagruppas), tabluden nelländes periodas.
== Ühthine harakteristik ==
Cink om levitadud Man kores keskmäras (0,0083%), ei voi löuta sidä puhthas olendas. Šveicarijalaine [[Paracel's]]-lekar' mainiti elementad latinan kelel ezmäižen «''Liber Mineralium II''»-kirjas, saksan kelen ''Zinke''-sanaspäi «pi», cinkan kristallad oma negloihe pojavad.
Vl 1738 Uil'jam Čempion-metallurg sai puhtast cinkad ezmäižen kerdan [[distilläcii|distilläcijan]] mahtusel i vl 1743 sauvoi tegint [[Bristol'|Bristoliš]] samha cinkad. Vl 1746 germanijalaine Andreas Sigizmund Marggraf-himik sädi cinkan samižen pojavad tehnologijad da ümbrikirjuti sidä detališ, i lugetas cinkan avaidajaks arni händast.▼
Metall om nellänz' kävutamižen lugumäran mödhe raudan, alüminijan i vas'ken jäl'ghe. Ristitun täuz'kaznu hibj mülütab cinkan 2 grammad, fermentoiš tobjimalaz, se om tarbhaine mikroelement. Erased [[zolotuhhein]]äd kogotas cinkad. Cinkan ioniden pit'k paineg om toksine.
== Avaidusen istorii ==
▲Vl 1738 Uil'jam Čempion-metallurg sai puhtast cinkad ezmäižen kerdan [[distilläcii|distilläcijan]] mahtusel i vl 1743 sauvoi tegint [[Bristol'|Bristoliš]] samha cinkad. Vl 1746 germanijalaine Andreas Sigizmund Marggraf-himik sädi cinkan samižen pojavad tehnologijad da ümbrikirjuti sidä detališ, i lugetas cinkan avaidajaks arni händast.
== Fizižed ičendad ==
Rivi 19 ⟶ 21:
== Himižed ičendad ==
Sädab amfoterižid ühtnendoid, reagiruib muiktusidenke i muglidenke vas'ken ioniden olendas. Om reakcijoid galogenidenke i hal'kogenidenke lämbitamižes. Muigotandmärad: +2 (tobjimalaz), +1, 0 i −2 harvoin. Ei ole oiktoid reakcijoid nenidenke elementoidenke: vezinik, bor, hil'nik, azot, ola.
== Homaičendad ==
<references />
== Irdkosketused ==
| |||