Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
|
|
|
[[FileFail:The Sun by the Atmospheric Imaging Assembly of NASA's Solar Dynamics Observatory - 20100801.jpg|250px|thumb|NASA:n Päiväižen fotokuva]]
[[FileFail:Sun symbol.svg|30px|left|Päiväižen astronomine znam]]
'''Päiväine''' ([[Latinan kel'|latinan kelel]]: ''Sol'') om [[Päiväižen sistem|Päiväižen sistem]]an üksjaine [[Tähtaz|tähtaz]], kudambas ümbri punose necen sisteman toižed objektad: planetad i niiden sputnikad, karlikplanetad i niiden kaimnikad, asteroidad, meteoroitad, händtähthad (kometad) da kosmospölüd. Päiväižen vedaduz om 99,866 % Päiväižen sisteman vadadust vai 1,9891×10<sup>30</sup> kilogrammad. Päivaižen sädegoičend abutab elole [[Ma|Mal]]l (fotonad oma tarbhaižed [[Fotosintez|fotosintezha]] täht). Päiväižen südäimuz: [[Vezinik|vezinik]] (~73 % vedadusespäi i ~92 % mülündmäraspäi), [[Gelii|gelii]] (~25 % vedadusespäi i ~7 % mülündmäraspäi) da toižed elementad penembanke koncentracijanke ([[Raud|raud]], [[Nikel'|nikel']], kislorod vai [[Hapanik|hapanik]], [[Azot|azot]], [[Ola|ola]], [[Rik|rik]], [[Magnii|magnii]], [[Hil'nik|hil'nik]], [[Neon|neon]], [[Kal'cii|kal'cii]], [[Hrom|hrom]]). Spektraližen klassifikacijan mödhe päiväine om G2V:n tipan tähtaz («Pakuine karlik»).
Temperatur Päiväižen pindal om 6000 K (kel'vinad).
Päiväižen da [[Maidomatk|Maidomatk]]an galaktikan keskusen keskes om 26 000 lämoivot; Päiväine punose ümbri Maidonmatkas. Nügüd' Päiväine om meiden galaktikan Orionan hijamas.
== Irdkosketused ==
{{DEFAULTSORT:Päiväine}}
[[CategoryKategorii:Astronomii]]
[[CategoryKategorii:Tähthad]]
[[af:Son]]
[[lad:Sol]]
[[lb:Sonn]]
[[lez:Рагъ]]
[[li:Zon]]
[[lij:Sô]]
|
