Muzik: Erod versijoiden keskes

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
+
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Rivi 5:
Kaik ristitun heimod, eskai izoliruidud, mahttas säta muzikad. Šingotesen aigan muzik kändihe eriližeks sanaspäi, [[karg]]uspäi i ritualižiš veroišpäi. Muzikan avtonomižed formad (vaiše kulemha) oma olmas möhäližes [[Keskaig]]aspäi (15. voz'sada) i saiba todesišt šingotest [[Udessündutamižen aig]]an. Muzikankirjutajan melen logik sündui, i otaškanzihe sidä professijaks. Nimitaškanzihe p'jesid, operoid i toižid sädusid muite «opusoikš» da «kompozicijoikš» nomeranke, žanrata i formata. Muzik om sel'ged mail'man ristituile ripmata mamankelespäi.
 
Kaikiš amuižemb soit om [[pismäine (soit)|pismäine]]. Pismäižen torvut kändihe pidemb i reiguidenke, muga [[soitoine]] tuli 37..42 tuhad vozid tagaz vai sen aigemba, soit om löutud kaivandusil. Voi väta jo muzikad soitoižel, tegihe reiguid siš [[kulundoiden pordhištonpordhišt]]on mödhe. [[Elektrosoitod]] oma tehtud melel 20. voz'sadal ([[telarmonium]] vl 1901, [[termenvoks]] vl 1920, [[gitar|elektrogitar]] vl 1931 da tž.). Nügüd'aigan sätas miččiden taht soitoiden kulundoid muzikan täht [[kompjuter]]an abul.
 
Muzikan vänd valatoitab imetaiživatoid i gavedid.