Vinmarj (heim): Erod versijoiden keskes
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
pEi ole vajehtusen ühthevedoid |
pEi ole vajehtusen ühthevedoid |
||
Rivi 23:
Heimon 44 erikod libudas Päivnouzmaižes Azijaspäi, niiden tedoiduz šingotase; 28 erikod kazdas Pohjoižamerikas. [[Kul'turine vinmarj]] (''Vitis vinifera'') om sätud Päivlaskmaižes Azijas ([[Anatolijan pol'sar']], [[Kavkazantaguine]], [[Iran]]) i Keskuzazijas (Lodehline [[Indii]], [[Afganistan]], [[Tadžikistan]], [[Uzbekistan]], Päivlaskmaine [[Tän'-Šan']]). Sen sortud jagadas augotižlibundan koumen tahon mödhe: Päivnouzmma, Päivlaskmaine Evrop, [[Mustmeri|Mustmeren]] randišt.
Kaik heimon erikod anttas södabid marjoid, no severz'-se erikoid ei sättugoi tehmaha [[vin]]ad. Läz 20 erikod oma ottud kul'turha. Voib vastata kul'turižen vinmarjan mectunuzid toižendoid. Ned kazdas Pohjoižen mapoliškon venos i subtropižes vöiš, tahondad oma nepsad jogialangištod, mägiurad, lehtezmecad, mägiden pautked. Londuseline leviganduz ozutab ted kommertižen maižandusen ([[vinmarjankazvatuz]]) i vinan tegendan täht.
== Ümbrikirjutand ==
Vinmarjan pit'kad üks'voččed varded kazdas vägevas jurištospäi, varziden aluz om puikoikaz. Hoik varz' sase 3..5 metrhasai pitte. Tabadandragad kazdas üläsol'mišpäi, änikused oma lähemba jurennoks. Lehtesed oma ünäižed vai koume- i vižpalaižed, čereduišoiš. Ištutadas vinmarjžomil.
Henod vihandad änikod oma kogotud tophikš. Mecerikod anttas naižsugun i mužiksugun änikoid. Kul'tivuruidud erikoiden änikod oma kaks'suguižed vai naižsugun ristpölüstoitandan tarbhaičendanke. [[Vinmarj (plod)|Plod]] om marj 1..4 semnenke. Kova semen om grušan formal, nökuiženke. Plodud kazdas tophan nägul.
Rivi 53:
[[Kategorii:Penzhad]]
[[Kategorii:Sömkazmused]]
[[Kategorii:Vinmarjankazvatuz]]
| |||