Meksik: Erod versijoiden keskes

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
aktualizacii, formitez, +
Motoranger (pagin | tehtud radod)
+
Rivi 23:
 
== Istorii ==
Vn 1810 16. päiväl sügüz'kud Meksik tedištoiti ripmatomudes [[Ispanii|Ispanijaspäi]]. Zavottihe sodad ripmatomudes, i vl 1821 Ispanii allekirjuti Kordovan kožundkirjutest i tundišti Meksikan ripmatomut. Vll 1846−1848 [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad|AÜV]] okkupirui valdkundan tobmad palad Mehiko-pälidnanke, sen jäl'ghe Meksik kadoti territorijan enamba pol't — AÜV:oiden nügüdläižed Kalifornii, Nju-Meksiko i toižiden štatoiden palad.
 
Valdkundan ezmäine Konstitucii oli väges vspäi 1811. Nügüdläine üks'toštkümnenz' lugul Konstitucii<ref>[http://www.constituteproject.org/ontology/Meksik?lang=en Meksikan Konstitucijan tekst ''constituteproject.org''-saital.] {{ref-en}}</ref> om vahvištadud vl 1917, vajehtihe sidä läz joga vodel, vn 2018 versii om väges.
 
== Geografijan andmused ==
[[Fail:Mexico relief location map.jpg|thumb|left|300px|Meksikan reljefan kart.]]
Meksik röunatab [[AÜV|AÜV:oidenke]] pohjoižes (mavaldkundröunan piduz — 3155 km), [[Beliz]]anke (276 km) da [[Gvatemal]]anke (958 km) longibokas. Ühthine röunoiden piduz — 4389 km. Valdkundan päivlaskmrandadpäivlaskmaižed randad lainištab [[Tün' valdmeri|Tünen valdmeren]] [[Kalifornijan laht]], päivnouzmrandad — [[Kariban meri|Kariban meren]] [[Meksikan laht]]. Ühthine randanpird om 9330 km.
 
Klimat om [[subtropine vö|subtropine]] da [[tropine vö|tropine]].
Rivi 35 ⟶ 37:
== Politine sistem ==
[[Fail:San lazaro.jpg|thumb|right|300px|Meksikan alakodin käskusenandai ''San Lázaro''-pert'kulu [[Mehiko]]s.]]
Ohjandusen form om federativine konstitucine [[prezidentine tazovaldkund|prezidentine]] tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (isp. ''{{lang-es|Presidente''}}). Hänen valdatusiden strok om 6kuz' vot, toižen strokun voimuseta. Prezident om ohjastusen-ki pämez', paneb ministrišton (isp. ''Gabinete Legal'') ühtnijoid radnikusile.
 
Meksikan parlament om kaks'kodine Generaline Kongress ({{lang-es|Congreso de la Unión}} vai ''Congreso General de los Estados Unidos Mexicanos''). Üläkodi om Senat ({{lang-es|Senado de la República}}, täuz' oficialine nimituz ''Cámara de Senadores del H. Congreso de la Unión'') 128 ristitunke, kudambid valitas kudeks vodeks, voib valitas kahtišti. Alakodi om Deputatoiden Kodi ({{lang-es|Cámara de Diputados}}), 500 ristitud valdatusiden strokunke koume vot, üks' partii ei voi otta enamba mi 300 sijad.
Rivi 47 ⟶ 49:
 
== Eläjad ==
Meksikas elädas [[meksikalaižed]], valdkund ei keradand andmusid etnosan mödhe rahvahanlugemižen aigan. Vl 2013 valdkundan eläjiden lugu oli 118,395,054 ristitud.<ref>[http://www.conapo.gob.mx/es/CONAPO/Proyecciones México, Proyecciones de Población. — Consejo Nacional de Población (CONAPO, ''conapo.gob.mx'').] {{ref-es}}</ref>. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
 
Meksikas elädas [[meksikalaižed]], valdkund ei keradand andmusid etnosan mödhe rahvahanlugemižen aigan.
 
Eläjad kodikelen mödhe (2005): vaiše [[ispanijan kel']] — 92,7%, ispanine i igähižen rahvahan kel' — 5,7%, vaiše igähižen rahvahan kel' — 0,8%, märhapanendata — 0,8%.