Federativižed Mikronezijan Valdkundad: Erod versijoiden keskes

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Wolverène (pagin | tehtud radod)
p →‎Ižanduz: kuvatuz
Koiravva (pagin | tehtud radod)
formitez, aktualizacii, +
Rivi 6:
| Flag text = Federativižiden Mikronezijan Valdkundoiden flag
| Pälidn = Palikir
| Eläjiden lugu = 105103,681643<ref>[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/fm.html Federativižiden Mikronezijan Valdkundoiden ristitišton endustuz vn 20142018 heinkus. // Mail'man faktoiden kirj. (— ''Cia.gov)''.] {{ref-en}}</ref>
| Voz' = 20142018
| Pind = 702
| Kart = LocationMicronesia.png
| Kel' = [[anglijan kel'|anglijan]]
| Valdkundan pämez' = [[KristianPanuelo PiterDevid|PiterDevid KristianPanuelo]]
| Päministr = ''hän-žo''
| Religii = [[hristanuskond]]
Rivi 19:
| Aigvö = [[UTC]]+10...+11
}}
'''Federativižed Mikronezijan Valdkundad''' vai '''FMV''' lühüdašti ([[anglijan kel'{{lang-en|angl.]]: ''Federated States of Micronesia''}}, se om täuz' oficialine nimituz), om ümbärtud [[Tün' valdmeri|Tünen valdmerel]] sar'hine valdkund [[Valdmerimad|Valdmerimaiden]] päivlaskmas. Sen pälidn om [[Palikir]].
 
== Istorii ==
Vozil 1885-18991885−1899 nügüdläine FMV:oiden territorii — [[Karolinan sared]]-territorii oli [[Ispanii|Ispanijan]] kolonijan. Vl 1899 Ispanii möi sarid Saksanmale, i vozil 1899−1914 Karolinan sared oliba [[Saksanma]]n kolonijan, Saksanman Uden Gvinejan palaks. Vozil 1914−1944 Karolinan sared oliba [[Japonii|Japonijan]] kolonijaks.
 
Vl 1986 kül'mkun 3. päiväl Federativižed Mikronezijan Valdkundad tedištoitiba ičeze ripmatomudes [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad|AÜV]]:oišpäi]], sil-žo päiväl associacijan kožundkirjutez oli allekirjitadud niidenke. Nügüdläine Konstitucii<ref>[https://en.wikisource.org/wiki/Constitution_of_the_Federated_States_of_Micronesia Federativižiden Mikronezijan Valdkundoiden Konstitucii VikipurtkesVikipurtkiš.] {{ref-en}}</ref> om väges vs 1979 semendkun 10. päiväspäi (vahvištadud edel ripmatomut völ,) vn 1990 vajehtusidenke), se oli ičeze ohjastusen ezmäižen ištundan päiv.
Vl 1899 Ispanii möi sarid Saksanmale, i vozil 1899-1914 Karolinan sared oliba [[Saksanma]]n kolonijan, Saksanman Uden Gvinejan palaks.
 
Vozil 1914-1944 Karolinan sared oliba [[Japonii|Japonijan]] kolonijaks.
 
Vl 1986 kül'mkun 3. päiväl Federativižed Mikronezijan Valdkundad tedištoitiba ičeze ripmatomudes [[AÜV]]:oišpäi, sil-žo päiväl associacijan kožundkirjutez oli allekirjitadud niidenke. Nügüdläine Konstitucii<ref>[https://en.wikisource.org/wiki/Constitution_of_the_Federated_States_of_Micronesia Federativižiden Mikronezijan Valdkundoiden Konstitucii Vikipurtkes.] {{ref-en}}</ref> om väges vs 1979 semendkun 10. päiväspäi (vahvištadud edel ripmatomut völ, vn 1990 vajehtusidenke), se oli ičeze ohjastusen ezmäižen ištundan päiv.
 
== Geografijan andmused ==
Rivi 34 ⟶ 30:
FMV:oiš om 607 sart, 40 niišpäi oma surembad, 65 — elänzoittud. Ned oma [[Karolinan sared|Karolinan sariden]] kesk- da päivnouzmaine pala. FMV:oiden susedvaldkundad da territorijad: [[Pohjoižed Marianan Sared]] da [[Guam]] pohjoižes, [[Maršalan Sared]] da [[Nauru]] päivnouzmas, [[Solomonan Sared]] suvipäivnouzmas, [[Papua — Uz' Gvinei]] suves, [[Palau]] da [[Filippinad]] päivlaskmas. FMV:oiden randad lainištab [[Tün' valdmeri]]. Randanpird — 6112 km. Kattud saril valdmeren pind om läz 2,6 mln km².
 
Kaik surembad sared oma mägikahad vulkaniženvulkaniženke augotižlibundanke, oma ümbärtud korallrifil. Pened sared oma kattud korallil vedenalaižiden vulkanoiden päd. Kaikiš korktemb čokkoim om [[Nanlaud]]-mägenoc Ponpei-sarel, 782 m meren pindan päl.
 
Klimat om [[ekvatorialine vö|ekvatorialine]] da [[subekvatorialine vö|subekvatorialine]] neps mussonine. KesklämuzKun keskmäine lämuz om +26...+33° C° vodes ümbri. Paneb sadegid 2250-..3000 mm vodes. Vodes oleskeleb 25 [[tropine ciklon|tropišt ciklonad]] keskmäras.
 
Londuseližed varad oma [[mec]], [[merenproduktad]], [[fosfor|fosfatad]].
 
== Politine sistem ==
Ohjandusen form om federativine [[parlamentine tazovaldkund|parlamentine]] tazovaldkund, partijoita da armijata. Kaikutte valdkund (štat) om ičeze konstitucijad (kaiken federacijan ozutesen mödhe) da znamasišt ičeohjastust. Om kožundkirjutezKožundkirjutez [[AÜV]]|AÜV:oidenke]] kaičendas da rahaabus om sätud.
 
Valdkundan da ohjastusen pämez' om prezident. Üks' varaprezident om hänele abuhu. Parlament valičeb prezidentad da varaprezidentad. PrezidentadValitas valitasprezidentad 4nelläks vodeks štatoiden parlamentiden senatoriš-kandidatoišpäi luguhusai 4, kahtenden strokun voimuz om voimuzolmas.
 
Käskusenandai tobmuz om ohjastuz da üks'kodine parlament, Kongress ([[anglijan kel'{{lang-en|angl.]]: ''Congress''}}) 14 ezitajanke (4 — üksin kaikuččes štataspäi 4nelläks vodeks, 10 — valičendümbrikoišpäi 2kahteks vodeks), kaik rahvaz valičeb parlamentan ezitajid.
 
Vl 20152019 keväz'kun 35. päiväl FMV:oiden päjärgvaličendad oliba, sidä kesken federaližhe parlamentha (änestihe kaikid 14 ezitajid). Jäl'geližed prezidentan valičendad parlamentas oliba vl 20152019 semendkun 11. päiväl, ([[KristianPanuelo PiterDevid|PiterDevid KristianPanuelo]] sai vägestust, seda omradab hänenühtenden ühtenz' strok)strokun.
 
== Administrativiž-territorialine jagand ==
&nbsp;&nbsp;&nbsp;''Kacu kirjutuz: [[Federativižiden Mikronezijan Valdkundoiden administrativiž-territorialine jagand]].''
 
Federativižed Mikronezijan Valdkundad alajagasejagasoiš 4 valdkundhavaldkundaks (štathaštataks), ned — 75 municipalitethamunicipalitetaks (Čuuk — 35, Jap — 23, Ponpei — 12, Kosrae (Kusaie) — 5).
 
== Eläjad ==
Federativižiš Mikronezijan Valdkundoiš elädas [[mikronezijalaižed]]. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 105 681 eläjad. Ristitišt poleneb, sikš mišelujan lujaemigracijan emigraciitagut. Om 8 sijališt kel't.
 
Religijan mödhe (2010): Riman [[katoline jumalankodikund|katolikad]] — 54,7%, [[protestantizm|protestantad]] — 41,1% (sidä kesken kongregacionistad 38,5%), [[mormonad]] — 1,5%, toižed uskojad — 1,9%, religijatomad — 0,7%, religijan märhapanendata — 0,1%.
 
Vl 2010 kaikiš surembad lidnad oliba (enamba 5 tuh. ristitudristituid, surembaspäi penembha): [[Veno (lidn)|Veno]] (Moen), [[Palikir]] (pälidn), [[Kolonia (Jap)]], [[Kolonia (Ponpei)]] (edel 1989 vot oli pälidnaks). Kaik om 11 eländpunktad enamba mi 3 tuhad eläjidenke.
 
== Ižanduz ==
Rivi 66 ⟶ 64:
 
== Irdkosketused ==
* [http://www.fsmgov.org/ Federativižiden Mikronezijan Valdkundoiden oficialine portal (''fsmgov.org'').] {{ref-en}}
* [http://www.fsmpio.fm/ FMV:oiden prezidentan oficialine sait (''fsmpio.fm'').] {{ref-en}}
{{Commons|Federated States of Micronesia}}
 
{{Valdmerimad}}