Minsk: Erod versijoiden keskes

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
TohaomgBot (pagin | tehtud radod)
p Replaced raster image with an image of format SVG.
Motoranger (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Rivi 6:
| Flag text = Minskan flag
| Valdkund = Vaugedvenäma
| Eläjiden lugu = 1,964992,200685
| Voz' = 20162019
| Pind = 348.84
| Fail = View of Minsk.jpg
| Pämez' = AndreiAnatolii ŠorecSivak (2014-kül'mku 2018—.<br/>''Анатоль Сівак'')
| Telefonkod = +375-17
| Aigvö = [[UTC]]+3
Rivi 25:
 
== Geografijan andmused ==
Minskan sijaduz om läz valdkundan geografišt keskust, [[Svisloč (Berezinan ližajogi)|Svisločjogen]] randal ([[Dnepr]]an bassein). Lidn seižub [[Minskan ülüz|Minskan ülüden]] suvipäivnouzmaižil pautkil, 220 m valdmeren pindan päl keskkorktusel, 181-..283 m korktusil. Lähembaine pälidn om [[Vil'nüs]] 180 kilometras lodeheze avtotedme.
 
[[Baltijan meri|Baltijan]] da [[Mustmeri|Mustmeren]] basseinoiden röun läbitab lidnad. Vezivaradimiden sistem i manaluižed vezipurtked jottas lidnad. Pompatas vet Vilijan vezivaradimespäi ([[Neman]]an bassein) Zaslavlin vezivaradimhe (Minskan meri) lodeheze lidnaspäi, kuspäi vezi jokseb Svisloč-jogehe.
 
Klimat om [[ven vö|ven]] Atlantižen valdmeren valatoitusenke. Heinkun lämuz om +18,5 C°, vilukun -4−4,5 C°, uhokun -4−4,4 C°. Voden keskmäine lämuz om +6,7 C°. Paneb sadegid 690 mm vodes, enamba kezakus-heinkus (89 mm kus).
 
Minsk jagase 9 administrativižheadministrativižeks rajonharajonaks (vaugedven. ''{{lang-be|раён''}}) vspäi 1977, rajonan administracii om kaikuččes. Edel 2006 vot Minskan pind oli 307,8 km².
 
== Eläjad ==
Vl 1939 ristitišt oli 239 tuh. eläjid. Vodele 1977 se ületi millionad. 2011Vodel vodel2011 eläjiden lugu oli 1 864,1 tuhad ristituid. Läz 2,65 mln elädas Minskan lidnaglomeracijas vl (2014).
 
Rahvahad (vn 2009 rahvahanlugemižen mödhe): [[vaugedvenälaižed]] — 85,8%, [[venälaižed]] — 10,8%, [[ukrainalaižed]] — 1,6%, [[pol'šanmalaižed]] — 0,8%, [[evrejalaižed]] — 0,3%, toižed rahvahad — 0,7%.
 
== Transport ==
Avtobusad, trolleibusad, lidnelektrojonused da tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Vspäi 1984 [[metro]] radab lidnas. Metros om kaks' linijad 37,2 km pitte da 29 stancijad.
 
Minsk om mugažo kaikiš järedamb transportsol'm Vaugedvenämas. 10Kümne avtoted lähttas tazovaldkundan kaikihe polihe, M9-trass om Minskan rengazavtote 56 km pitte. Vaugedvenäman M1-kiruhte ühtenzoitab lidnad [[Moskv]]anke, matkad om läz 700 km päivnouzmha.
 
Rahvahidenkeskeine Minsk-lendimport (Minsk-2, ''MSQ'') sijadase 22 km päivnouzmha lidnan keskusespäi, mülüb lidnha, tehtas reisid Evropan maihe da Azijan erasihe maihe. Penemb rahvahaline Minsk-1-aeroport om sauptud vspäi 2017, uz' lidnan rajon linneb saudud sil territorijal. Minsk-Pasažirski-päraudtestancii (vaug.: ''{{lang-be|Мінск-Пасажырскі''}}), 7 raudtestancijad da 11 seižutezpunktad oma lidnas.
 
== Galerei ==
Rivi 53:
 
[[Fail:Miensk - Plac Niezaležnaści.jpg|thumb|center|450px|Ripmatomuden torg.]]
 
== Homaičendad ==
<references />
 
== Irdkosketused ==
* [http://minsk.gov.by/ru/ Minsk-lidnanLidnan ohjastusen portal (''minsk.gov.by'').] {{ref-ru}} {{ref-en}}
{{Commons|Minsk}}
 
{{Evropan pälidnad}}
Rivi 61 ⟶ 65:
[[Kategorii:Minsk| ]]
[[Kategorii:Vaugedvenäman lidnad]]
[[Kategorii:Vaugedvenäma]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Vaugedvenäma|*]]
[[Kategorii:Pälidnad]]