Zlatoust: Erod versijoiden keskes
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
pEi ole vajehtusen ühthevedoid |
pEi ole vajehtusen ühthevedoid |
||
Rivi 20:
Venälaižed ectihe [[kuld]]ad niiš tahoiš 17. voz'sadal, no saihe kilt. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud osttud [[baškiralaižed|baškiralaižil]] maihe vl 1754 kuti žilo [[raud|raudkivendon]] löudmižsijanno sauvomha da holitamha Zlatoustovskii-tegint, nimitihe ph. Johann-Kuldansun mödhe. Valdkund osti tegint vl 1811, i radnikžilo sai lidnan statusad sil-žo vodel. Vspäi 1815 vilun azegišton fabrik radaškanzi, vspäi 1857 — terazjuraižimiden tegim. Vl 1890 raudte ühtenzoiti Venäman evropižen palan keskusenke. [[Toine mail'man soda|Toižen mail'man sodan]] aigan evakuiruihe sihe enamba 20 edheotandad: Tulan azegišton, Podol'skan mehanine, Ezmäine Moskvan časuiden da toižed tegimed.
Zlatoust šingotase elektrometallurgižel tegimel, raketkompleksoiden tegimel, sauvondmašiništon tehmižel (vibropressad, betontegimed), sauvondmaterialiden pästandal (abrazivad, metalližkonstrukcijad), časuiden tegimel, vilun azegišton fabrikal, sömtegimištol (jomad, lihaproduktad), mugažo omblendfabrik, vedimdepo i Uralan tegimištoližiden edheotandoiden
== Geografijan andmused ==
Lidn sijadase lidnümbrikon keskuzpalas, [[Ai (jogi)|Ai-jogen]] alangišton randoil ({{lang-ba|Әй}} 549 km pitte, [[Kam (jogi)|Kaman]] hurapol'ne bassein) sen ližajogidenke, 400..600 m korktusil, 538 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, [[Uralmäged|Suviuralan]] evropižes palas. Rel'jef om mägikaz, lidn om ümbärtud mägisel'gil da kavag'mecoil. Zlatoustan uit (4,2 km², 413 m ü.m.t.) om saudud lidnan keskuses. Matkad [[Čeläbinsk]]hasai om
«Čeläbinsk — [[Uf]]»-raudte läbitab lidnan pohjoižpalad i om päivnouzmaižeks röunaks, Zlatoust-stancii radab lidnas. Ural-avtote (M5-trass) mäneb 3..6 km suvipäivlaskmha lidnan röunaspäi.
|