Tjuring Alan: Erod versijoiden keskes

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
+
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Rivi 6:
'''Alan Metison Tjuring''' ({{lang-en|Alan Mathison Turing}} [ˈtjʊərɪŋ]; sünd. [[23. kezaku]] [[1912]], [[London]], [[Sur' Britanii]] — kol. [[7. kezaku]] [[1954]], [[Uilmslou]]-lidn, [[Češir]]-grafkund, [[Anglii]], Sur' Britanii) oli britanine (anglijalaine) matematikantedomez', logikantedai i kriptograf. Valatoiti [[informatik]]an i [[ratud intellekt]]an šingotest.
 
Alan Tjuring oli sündnu amuižen šotlandijalaižen rodun Julius Metison Tjuring-radnikoičijan amuižes šotlandižes roduspäi i hänen irlandijalaižen Sara Etel'-akan pereheze. Sara kandoi Alanad, konz kanz sirdi indižes [[Čhatrapur]]-lidnudespäi Londonha. Džon-veik oli Alanal. Šerbornan privatine škol openzi süvin vaiše gumanitarižid tedoid, i priha eci matematižid tedoid iče. Alan openui [[Kembridž]]an Kunigazližes kolledžas vll 1931−1934.
 
Tedomez' tariči «[[Tjuringan lugim]]»-modelid vl 1936, se om kuti abstraktine kompjuter ühthižiden metoiden täht, abuti formalizuida [[algoritm]]-tärtust. Sen idei oli lugii kaikid voimuzid mašin, tegii kaikiden toižiden mašinoiden funkcijoid ladluz. [[Toine mail'man soda|Toižen mail'man sodan]] aigan Alan Tjuring radoi vihalaižiden kodoiden dešifruindan gruppas. Sodan aigan i sen jäl'ghe tedomez' ühtni ezmäižiden [[kompjuter]]oiden sädamižhe, ned oliba sured. Vl 1950 sädi empirišt [[Tjuringan test]]ad arvostamha kompjuteran ratud intellektad. Vl 1951 ezmäine [[kompjutermuzik]] om änetadud diskaks, se oli generiruidud [[Mančester]]an laboratorijan Tjuringan kompjuteral.