Raudaig: Erod versijoiden keskes
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
+ punktad |
pEi ole vajehtusen ühthevedoid |
||
Rivi 4:
== Tärtuz ==
Koumen eran el'genduz ([[kiviaig]], [[bronzaig]] i raudaig) oli [[antikaig]]an völ, oz., mainitase Rimalaižen imperijan [[Tit Lukrecii Kar]]-filosofan töiš.
Raudaigan tärtuz mainitase ezmäižen kerdan danijalaižen Kristian Jurgensen Tomsen-arheologan tedotöiš 19. voz'sadan keskes. Termin kävutase znamoičemha erad amuižiden valdkundoiden irdpolel tobjimalaz. == Pordod ==
Rivi 12 ⟶ 14:
Eziauguižešti ottihe kävutamižhe [[meteorit]]oiden raudad kul'tkaluiden täht, se oli harv. Kävutihe [[raudkivend]]od flüsaks [[bronz]]an samižes. Mahtuz leviganzi sulata raudkivendod, kovitada da lehiruida raudad, sil-žo aigal sättujad bronzan samižhe löudmižsijad tulihe lophu.
Raudasižed da [[teraz|terasižed]] azeged vähenziba lujas bronz- da kiviazegišton kävutandad, azegiden da mašinoiden toižendoid ližaduihe. Sündui äi uzid voimusid šingotamha ižandust, äikerdoičemha [[tön tehmižmahtuz|tön tehmižmahtust]]. Mahtusiden šingotez ümbriradamha raudad oli venu [[industrialine revolücii|industrialižennoks revolücijannoks]], no oliba i [[varvarad|varvariden]] sodamatkad Evropadme.
Nügüd'-ki raud om kaikiš znamasižemb metall [[sauvond]]as. == Homaičendad ==
| |||