Amuine Egipt: Erod versijoiden keskes

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
+
Motoranger (pagin | tehtud radod)
p + punktad
Rivi 3:
'''Amuine Egipt''' ({{lang-grc|Αἴγυπτος}} da {{lang-la|Aegyptus}}-sanoišpäi; ičeze nimitused: ''Ta-kemet'' «Mustma», ''Ta-meri'' «Kokteižen ma», ''Ta-uji'' «Kaks' mad», ''Ide-buji'' «Kaks' randad») om istorižen regionan da kul'turan nimituz, sijazihe [[Afrik]]an pohjoižpäivnouzmas. 4. voz'tuhan keskespäi EME 4. voz'sadahasai m.e. se oli [[Amuine mail'm|Amuižen mail'man]] civilizacijan znamasižeks palaks. Oli olmas [[Nil]]-jogen alajoksmuses.
 
[[Egiptologii]] tedoidab Amuižen Egiptan aspektoid.
 
== Istorijan pordod ==
Amuižen Egiptan istorii om 40 voz'sadad hätkte i jagase nell'hä pordho:
* pord edel dinastijoid (istorijanedeline Egipt);
Rivi 10 ⟶ 13:
Čihozi da oli anastadud [[arabalaižed|arabalaižil]] 7. voz'sadal.
 
== Valdkundaline šingotez ==
Väghine ma Nilan alangištos andoi hüvid [[vill'|villän]] satusid, sikš voimuz oli pidada regulärišt armijad kontroliruimha ristituid. Valdkundapparat oli šingotadud, [[faraon]] oli valdkundan pämehen. Ičeze [[egiptan kel'|kel']], [[egiptan kirjkel'|ijeroglifine kirjkel']], [[politeizm|politeistine]] [[Amuižen Egiptan religii|religii]] oliba valdkundas. Se andab nügüd'-ki [[modaižed sobad|modan tendencijoid]], suren i penen [[arhitektur]]an stilid (piramidad, pert'kulud, muštpachad).
 
[[Egiptologii]] tedoidab Amuižen Egiptan aspektoid.
 
== Galerei ==
Rivi 21 ⟶ 23:
Fail:Egypt.Giza.Sphinx.01.jpg|[[Hefrenan piramid]] da [[Sur' Sfinks]] ''Inbu-Hedž''-nekropoliš ({{lang-grc|Memfis}}, nüg. [[Giz]])
</gallery></center>
 
== Homaičendad ==
<references/>
 
== Irdkosketused ==
Rivi 26 ⟶ 31:
* [http://www.cesras.ru/ Egiptologijan tedoidusiden keskuz Venäman Tedoakademijas (''cesras.ru'').] {{ref-ru}}
 
{{stub}}
[[Kategorii:Amuine Egipt| ]]
[[Kategorii:Keskmeren randpolen istorii]]