Azii: Erod versijoiden keskes

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
original version
Motoranger (pagin | tehtud radod)
formitez
Rivi 12:
'''Azii''' ([[grekan kel'|grekan kelel]]: ''Ασία'') om man kuiv pala, kaikiš suremb pindan i ristitišton mödhe. Se da [[Evrop]] oma [[Evrazii]]-kontinentan kaks' palad. Sijadase pohjoižel šurupoliškol, Evrazijan suves, päivnouzmas da pohjoižes. Nügüd' Azii om kaikiš heredamb šingotesen region.
 
== Ühthižed andmused ==
Pind lähižidenke saridenke — 43,5 millionad km². Eläjiden lugu — 4,2 mlrd (2012), koume ristitud videspäi elädas Azijas. 47 valdkundad, 5 rippujad territorijad da 5 valdkundad palahiženke rahvahidenkeskeiženke tundištusenke sijadasoiš Azijas. [[Kazahstan]], [[Turkanma]] da [[Venäma]] sijadasoiš paloin Evropas-ki, [[Indonezii|Indonezijan]] pala om Valdmerimaiš, [[Egipt]] da [[Jemen]] sijadasoiš Afrikas paloin.
Pind lähižidenke saridenke — 43,5 millionad km². Eläjiden lugu — 4,2 mlrd (2012), koume ristitud videspäi elädas Azijas.
 
Pind lähižidenke saridenke — 43,5 millionad km². Eläjiden lugu — 4,2 mlrd (2012), koume ristitud videspäi elädas Azijas.Kaik 47 valdkundad, 5 rippujad territorijad da 5 valdkundad palahiženke rahvahidenkeskeiženke tundištusenke sijadasoiš Azijas. [[Kazahstan]], [[Turkanma]] da [[Venäma]] sijadasoiš paloin Evropas-ki, [[Indonezii|Indonezijan]] pala om Valdmerimaiš, [[Egipt]] da [[Jemen]] sijadasoiš Afrikas paloin.
 
Nimitadas Azijan eläjid da sündnuzid nimitadas [[azijalaižed|azijalaižikš]].
 
[[Päivnouzmmantedo]] om disciplin, tedoidab Azijan da Pohjoižafrikan rahvahiden istorijad, ižandust, literaturad, religijad, filosofijad, kelid i kul'turid.
 
== Geografii ==
Azijan sariden pind om läz 2 mln km², kaikiš suremb niišpäi om [[Kalimantan]] (Borneo). Järedad pol'sared: [[Arabijan pol'sar']], [[Indostan]], [[Anatolijan pol'sar']], [[Korejan pol'sar']], [[Kamčatkan pol'sar'|Kamčatk]], [[Čukotkan pol'sar'|Čukotk]], [[Taimiran pol'sar'|Taimir]].
 
Kaik klimatižed vöd oma Azijan territorijal. Erasiden tarbhaižiden kaivatusiden varad oma kaikiš surembad: [[kivivoi]], [[londuseline gaz]], [[harvad mametallad]]. Azijan päivnouzmaižed randad lainištab [[Tün' valdmeri]], suvižed randad — [[Indine valdmeri]], päivlaskmaižed randad — [[Atlantine valdmeri|Atlantižen valdmeren]] [[Keskmeri]] da [[Mustmeri]], pohjoižed randad — [[Jävaldmeri]]. [[Dežnevan nem']] om kaikiš päivnouzmaižemb čokkoim, [[Beringan sal'm]] sijadase Päivnouzmaižen Azijan i [[Pohjoižamerik]]an keskes. [[Suecan kanal]] lugetas röunaks Azijan i Afrikan keskes.
 
[[Janczi]], [[Huanhe]], [[Ob']] [[Irtiš]]-ližajogenke, [[Jenisei]] [[Angar (jogi)|Angar-ližajogenke]], [[Lenanjogi]] [[Vitim]]-ližajogenke, [[Amur (jogi)|Amur]] [[Argun'|Arguninke]], [[Mekong]], [[Evfrat]], [[Ind]], [[Gang]] i [[Brahmaputra]] oma Azijan da mail'man znamasižed joged. Järedad järved oma [[Kaspijan meri]] (paloin), [[Baikal]], [[Balhaš]], [[Tonlesap (järv)|Tonlesap]], [[Aral]], [[Issik-Kul']], [[Urmii (järv)|Urmii]] da [[Duntinhu]]. Kaikiš korktemb čokkoim om [[Džomolungm]]-mägenpä (8848 m) Kitaiš. Kaikiš alahamb čokkoim om [[Umbemeri|Umbemeren]] tazopind (-430 m vn 2015 sügüz'kul) Azijan suvipäivlaskmas.
 
Kaikiš korktemb čokkoim om [[Džomolungm]]-mägenpä (8848 m) Kitaiš. Kaikiš alahamb čokkoim om [[Umbemeri|Umbemeren]] tazopind (−430 m vn 2015 sügüz'kul) Azijan suvipäivlaskmas.
Azijan eläjid da sündnuzid nimitadas [[azijalaižed|azijalaižikš]].
 
== Klimat i tarbhaižed kaivatused ==
[[Päivnouzmmantedo]] om disciplin, tedoidab Azijan da Pohjoižafrikan rahvahiden istorijad, ižandust, literaturad, religijad, filosofijad, kelid i kul'turid.
Kaik klimatižed vöd oma Azijan territorijal. Erasiden tarbhaižiden kaivatusiden varad oma kaikiš surembad: [[kivivoi]], [[londuseline gaz]], [[harvad mametallad]].
 
{{Asia Labelled Map}}
{{Commons|Asia}}
 
{{Azii}}
{{Kontinentad}}
 
{{stub}}
[[Kategorii:Azii| ]]
[[Kategorii:Man kuivad palad]]