UNESCO: Erod versijoiden keskes
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
pEi ole vajehtusen ühthevedoid |
+ punktad |
||
Rivi 3:
'''UNESCO''' ([[anglijan kel'|anglijan kelen]] sanoišpäi: ''United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization'' — «Ühtenzoittud Rahvahiden Organizacii opendusen, tedon da kul'turan azjoiš») om [[Ühtenzoittud Rahvahiden Organizacii|ÜRO:n]] specialine aluzkund, päfater sijadase [[Pariž]]as. Se om ÜRO:n üks'jäine palakund «tedo»-sananke nimituses. Oficialižed keled oma ÜRO:nke ühtejiččed.
== Alusenpanend ==
Organizacijan aluz om pandud
== Radmine ==
UNESCO:n radmine mülütab nenid temoid: kirjutandmahtmatomuden heitand, diskriminacijan lopind opendusen samižes; [[rahvahankul'tur]]oiden tedoiduz i rahvahaližiden kadroiden vaumištuz; socialižiden tedoiden küzundad, geologijan, Mail'man valdmeren i biosferan problemad. Vspäi 2008 Afrik i suguiden tazooiktuz oma organizacijan tarkusen keskuses.
== Valdoiktused da struktur ==
Päkonferencii om organizacijan pätai organ, keradase kerdan kahtes vodes, valitas prezidentad, varaprezidentid, Radonoigendajan nevondkundan ühtnijoid, sekretariatan pädirektorad (kerdan nelläs vodes). Vahvištadas pätusid konsensusan abul (tulendal ühthe mel'he). Radonoigendai nevondkund (58 valdkundad-ühtnijad) om kaikenaigaine pätai organ, keradase kaks' kerdad vodes. [[Mohammed Sameh Amr]] Egiptaspäi om valitud da radab Radonoigendajan nevondkundan ezimeheks vn 2013 kül'mkuspäi. Bolgarijalaine [[Irina Bokova]]-diplomat om vahvištadud sekretariatan pädirektoraks vl 2009 redukun 15. päiväl.
Organizacijan palakundad oma mail'man kaikil kontinentil. Kaik om 10 regionališt bürod, 27 klasterofisad, 27 rahvahališt ofisad, 11 institutad da keskust. Vn
== Homaičendad==
<references/>
== Irdkosketused ==
* [http://www.unesco.org/ Organizacijan oficialine sait (''unesco.org'').] {{ref-en}} {{ref-fr}} {{ref-es}} {{ref-ru}} {{ref-ar}} {{ref-zh}}
[[Kategorii:UNESCO| ]]
[[Kategorii:Organizacijad kirjamišton mödhe]]
|