Lepai: Erod versijoiden keskes
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
pEi ole vajehtusen ühthevedoid |
pEi ole vajehtusen ühthevedoid |
||
Rivi 10:
| Pind = 60.37
| Fail = Liepaja view.jpg
| Pämez' =
| Telefonkod = +371-34
| Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2,<br />kezal [[UTC]]+3
}}
[[Fail:Liepājas pilsētas dome 2000-07-09 - panoramio.jpg|thumb|left|250px|Lidnan Duman pert'.]]
'''Lepai''' vai '''Liepai''' ({{lang-lv|Liepāja}} [ˈliepaːja], {{lang-ru|Лиепая}}, {{lang-de|Libau}}), vll
== Istorii ==
Kalanpüdajiden pen' ''Liiv-külä'' ({{lang-lv|Līva}}) mainitase ezmäižen kerdan vl 1253. Eländpunkt sai lidnan oiktusid vl 1625, mainitase nügüdläiženke nimenke vspäi 1649. Vl 1919 Lepai
Tekstil'tegimišt da sömtegimišt (kalan ümbriradmine) oma Lepajan ižandusen päsarakoikš.▼
== Geografijan andmused ==
Lidn
Torguindkanal ({{lang-lv|Tirdzniecības kanāls}}) ühtenzoitab järved merenke da jagab lidnad pohjoižpalaha (Uz' lidn, {{lang-lv|Jaunliepāja}}) da suvipalaha (Vanh lidn, {{lang-lv|Vecliepāja}}). Lidn mülüb statistižhe [[Kurzeme]]-regionha.
== Eläjad ==
Vl 1914 eläjiden lugu oli 94 tuhad ristituid. Kaikiš suremb ristitišt oli
Rahvahad (vl 2017, 76 513 rist., enamba 1%): [[latvijalaižed]] — 55,7%, [[venälaižed|venänikad]] — 30,0%, [[ukrainalaižed]] — 4,8%, [[vaugedvenälaižed]] — 3,2%, [[litvalaižed]] — 3,0%, [[pol'šanmalaižed]] — 1,0%, toižed rahvahad — 2,3%.
Uldis Sesks radoi lidnan edeližen pämehen vll 1997−2018.
▲Tekstil'tegimišt da sömtegimišt (kalan ümbriradmine) oma ižandusen päsarakoikš.
== Transport ==
Avtobusad, tramvaid, maršruttaksid da taksid oma kundaližtransportaks lidnas.
== Irdkosketused ==
Rivi 39 ⟶ 43:
{{Commons|Category:Liepāja}}
[[Kategorii:Lepai| ]]
[[Kategorii:Latvijan lidnad]]
|