Učali: Erod versijoiden keskes

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
+
Koiravva (pagin | tehtud radod)
+
Rivi 20:
Amuine «Pen' Učali II»-seižutez om löutud lidnan territorijal (6 tuh. vot tagaz).
 
Učali-žilo mainitase 19. voz'sadaspäi. 1930-nzil vozil löuzihe [[kuld]]ad Pen' Učali-järvenno, i vspäi 1940 kaivuzžilo oli olmas samha kuldad. Vozil 1955—19681955−1968 sauvoihesaudihe [[cink]]an (Venäman samižen kaks' koumandest) da [[vas'k]]en küllästamižtegint, sadas toižid-ki metallid penil lugumäril. Lidnan aluz om pandud kaivuzžiloiden ühtenzoitusel vodes 1963.
 
Učali šingotase kaivuztegimištol, sadas nenid substancijoid: cink, vas'k, kuld, hobed, platin, diorit, ozrikkivi i rugižkivi.
 
== Geografijan andmused ==
Rivi 28 ⟶ 30:
 
== Eläjad ==
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 37 788 ristitud, rajonan ristitišton pol'. Vspäi 1996 ristitišton lugu om stabiline, 37..39 tuhad eläjid (vl 2009 — 39 623 rist. vl 2009). Islaman kaks' mečetid da ortodoksižen hristanuskondan pühäpert' oma olmas lidnas.
 
Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): [[baškiralaižed]] — 50,2%, [[venälaižed]] — 26,6%, [[totarlaižed]] — 20,9%, toižed rahvahad — 2,3%.
 
Učalin kaivuztegimišton kolledž, Učalin čomamahton i kul'turan kolledž oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.
 
== Irdkosketused ==
Rivi 38 ⟶ 42:
{{Baškortostanan Tazovaldkundan lidnad}}
 
{{stub}}
[[Kategorii:Venäman lidnad]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]