Belorečensk: Erod versijoiden keskes

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Koiravva (pagin | tehtud radod)
+hom
Rivi 6:
| Flag text = Belorečenskan flag
| Valdkund = Venäma
| Eläjiden lugu = 52,264082
| Voz' = 20172018
| Pind = 38.48
| Fail = Центральная площадь. Фото Виктора Белоусова. - panoramio (8).jpg
Rivi 20:
[[Čerkesalaižed|Čerkesalaižiden]] Šithal-eländpunkt ({{lang-ady|Шытхьалэ}}) oli olmas Belorečenskan sijas edel 19. voz'sadan kahtent palad.
 
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud [[Kubanilaižed kozakad|Kubanin kozakoil]] kuti maine lidnuz i ''Belorečenskai-stanic'' ({{lang-ru|станица Белореченская}}) vl 1862. Vl 1910 «[[Armavir (Venäma)|Armavir]] — [[Tuapse]]»-raudtejono läbiti stanicad, i se šingotaškanzihe teravas. Stanic sai lidnan statusad vn 1958 28. päiväl semendkud nügüdläiženke nimenke. Vozil 1979—20051979−2005 lidn alištui agjan tobmudele oikti.
 
IžandusenBelorečenskan ižandusen päsarakod oma himine (mineraližheretusiden tegim), sömtegimišt (südäiveded, konditerine fabrik, voitegim, kombisömän tegim, leibtegim), sauvondmaterialad (raudbetontegesed), raudtetransportan edheotandad i meblin tehmine.
 
== Geografijan andmused ==
Rivi 28 ⟶ 30:
 
== Eläjad ==
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 53 892 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1996 — 60 tuhad eläjid vl 1996. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid i armenižen jumalankodikundan pühäpert' oma olmas lidnas.
 
Rahvahad (enamba 1% vl 2010): [[venälaižed]] — 84,1%, [[armenijalaižed]] — 9,9%, [[ukrainalaižed]] — 1,4%, toižed rahvahad — 4,1%, rahvahuden ozutandata — 0,5%.
 
Professionaližen opendusen aluzkundad: industrialiž-tehnologine tehnikum (valdkundaline)<ref>[http://belitt.ru/ Belorečenskan industrialiž-tehnologižen tehnikuman sait (''belitt.ru'').] {{ref-ru}}</ref>, kooperativine tehnikum (privatine), biznesan da oiktusen tehnikum (privatine), medicinine kolledž (valdkundaline).
== Ižanduz ==
Ižandusen päsarakod oma himine (mineraližheretusiden tegim), sömtegimišt (südäiveded, konditerine fabrik, voitegim, kombisömän tegim, leibtegim), sauvondmaterialad (raudbetontegesed), raudtetransportan edheotandad i meblin tehmine.
 
== Homaičendad ==
Professionaližen opendusen aluzkundad: industrialiž-tehnologine tehnikum (valdkundaline), kooperativine tehnikum (privatine), biznesan da oiktusen tehnikum (privatine), medicinine kolledž (valdkundaline).
<references/>
 
== Irdkosketused ==