Malaizii: Erod versijoiden keskes

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Ei ole vajehtusen ühthevedoid
Koiravva (pagin | tehtud radod)
formitez, +
Rivi 6:
| Flag text = Malaizijan flag
| Pälidn = Kuala Lumpur
| Eläjiden lugu = 31,381809,992660<ref>[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/my.html Malaizijan ristitišton endustuz vlvn 20172018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — ''Cia.gov''.] {{ref-en}}</ref>
| Voz' = 20172018
| Pind = 329,750
| Kart = LocationMalaysia.svg
| Kel' = [[malain kel'|malain]]
| Valdkundan pämez' = ''sija om vakantine''
| Päministr = [[Mahathir Mohamad]]
| Religii = [[islam]]
Rivi 22:
 
== Istorii ==
Vn 1957 31. päiväl elokud Malaizii tedotitedištoiti ripmatomutripmatomudes [[Sur' Britanii|Sures Britanijaspäi]]. Malaizijan kaik palad saihe ripmatomut da ühtniba federacijha vn 1963 16. päiväl sügüz'kud.
 
Valdkundan Konstitucii<ref>[http://www.jac.gov.my/images/stories/akta/federalconstitution.pdf Malaizijan Konstitucijan tekst vl 2009. — ''Jac.gov.my''.] {{ref-en}}</ref> tuli väghe ripmatomuden päiväl (31.08.1957). Se om väges nügüd'-ki, voziden 1963, 1977, 1993 da 2002 znamasižidenke vajehtusidenke. Läz kaikuttušt vot toihe penid vajehtusid, sen satuseks Konstitucii mülübmülütab 60 tuhad vaihid.
 
== Geografijan andmused ==
Rivi 35:
Klimat om [[tropine vö|tropine]] mussonine.
 
Londuseližed pävarad oma [[tin]], [[kivivoi]], [[londuseline gaz]], [[raud|raudkivend]], [[vas'k]], [[alüminii|boksitad]];, toižed varad oma [[mec]], [[kala]].
 
== Politine sistem ==
[[Fail:MalaysianParliament.jpg|thumb|right|250px|Malaizijan parlamentan pertid [[Kuala Lumpur]]as.]]
Ohjandusen form om federativine parlamentine konstitucine [[monarhii]]. Vs 2016 tal'vkun 13. päiväspäi valdkundan pämez' (kunigaz) omoli [[Muhammad V Faris Petra]]-sultan, no hän läksi radnikusespäi ičetahtol vn 2019 6. päiväl vilukud. Kaikuččel videl vodel štatoiden ühesa monarhad valitas kunigast ({{lang-ms|Yang di-Pertuan Agong}} «ülembaižel ižandal pandud») da varakunigast videks vodeks štatoiden järgendusen mödhe. Hö vahvištadas kaikid käskusid. Kunigahan ak om kahtenz' ristit valdkundas, Konstitucii kel'dab händast valdkundan radnikusen otmaspäi. Parlamentan parijanpartijan-vägestajan lider kändase päministraks — federaližen ohjastusen pämeheks. Kaik ministrad oma parlamentan ühtnijad.
 
Parlament om kaks'kodine 292 ezitajanke. Üläkodi om Nacionaline Kodi vai Senat ({{lang-ms|Dewan Negara}}) 70 ühtnijanke (kaksin kaikuččes 13 štataspäi da völ kunigaz paneb radsijha 44). Alakodi om Rahvahaline Kodi ({{lang-ms|Dewan Rakyat}}) 222 ezitajanke, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Kunigaz-ki om parlamentan ühtnijaks.
Rivi 53:
 
== Eläjad ==
MalaizijasVl elädas2005 [[malaizijalaižed]]eläjiden lugu oli 25 720 000 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Valdkundan ristitišton nell' videndest elädas Malakkan pol'sarel, toine videndez — [[Kalimantan]]-sarel.
 
Malaizijas elädas [[malaizijalaižed]]. Rahvahad (2017): bumiputera ([[malajalaižed]] da toižed igähižed rahvahad) — 61,7%, [[kitajalaižed]] — 20,8%, [[indijalaižed]] — 6,2%, toižed rahvahad — 0,9%, ristitud rahvahanikuseta — 10,4%.
 
Toižed järedad lidnad (enamba 700 tuh. ristituid vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): [[Džordžtaun (Malaizii)|Džordžtaun]], [[Džohor Baru]], [[Klang]], [[Subang Džai]].
 
Vl 2005 eläjiden lugu oli 25 720 000 ristitud.
 
== Rahvahanižanduz ==
Rivi 69:
* [http://www.pmo.gov.my/ Malaizijan päministran oficialine sait (''pmo.gov.my'').] {{ref-ms}} {{ref-en}}
* [http://www.malaysia.gov.my/ Malaizijan ohjastusen oficialine sait (''malaysia.gov.my'').] {{ref-ms}} {{ref-en}}
 
{{Commons|Malaysia}}
 
{{Azii}}