Moldov: Erod versijoiden keskes
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
formitez |
orfo, + |
||
Rivi 6:
| Flag text = Moldovan flag
| Pälidn = Kišinöv
| Eläjiden lugu = 3,
| Voz' =
| Pind = 33,851
| Kart = Location Moldova Europe.png
| Kel' = [[romanijan kel'|romanijan]] ([[moldovan etnolekt]])
Rivi 22:
== Istorii ==
Vozil 1924−1991 Moldov oli [[Nevondkundaline Ühtištuz|NSTÜ
Vn 1991 27. päiväl elokud Moldov tedoti ripmatomudes [[NSTÜ|Nevondkundaližes Ühtištusespäi]].
Rivi 30:
== Geografijan andmused ==
[[Fail:MoldRelief.jpg|thumb|left|250px|Moldovan reljefan kart.]]
Moldov om mavaldkundröunoiš [[Romanii|Romanijanke]] päivlaskmas (röunan piduz — 450 km), [[Ukrain]]anke pohjoižes, päivnouzmas da suves (940 km). Ühthine röunoiden piduz — 1390 km. Moldov om mererandatoi valdkund, no man suves [[
Valdkund levigandeb kukhikahal tazangištol. Moldovan kaikiš korktemb čokkoim om [[Balanešti]]-mägi, 429 m valdmeren pindan päl. Valdkundan
Klimat om [[ven vö|ven]] kontinentaline,
Londuseližed pävarad oma [[bur hil']], [[fosfor]]itad; toižed varad — [[mouckivi]], [[sauvondgips]], [[mustma]].
Rivi 40:
== Politine sistem ==
[[Fail:Parliament Building Moldova.jpg|thumb|right|250px|Moldovan parlamentan sauvuz [[Kišinöv]]as.]]
Moldov om unitarine [[parlamentine tazovaldkund|parlamentine]] tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident ({{lang-ro|Președintele}}). Vspäi 2016 kaik rahvaz valičeb händast nelläks vodeks, enamba kaht strokud jäl'geten ei sa. Ende parlamentan ühtnijad valičiba prezidentad vozil 2001−2012. Prezident paneb päministrad ({{lang-ro|Prim-ministrul}}) radnikusele parlamentan hökkähtusenke.
Parlament ({{lang-ro|Parlamentul Republicii Moldova}}) om üks'kodine 101 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks.
Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2014 30. päiväl kül'mkud. Prezidentan järgenduseližed valičendad oliba kaks'turaižed vl 2016 (30. reduku da 13. kül'mku), [[Igor' Dodon]] sai vägestust ezmäižes (47,98%) i kahtendes turas (52,18%). Vs 2016 vilukun 20. päiväspäi [[Pavel Filip]]
== Administrativiž-territorialine jagand ==
''Kacu kirjutuz: [[Moldovan administrativiž-territorialine jagand]].''
Moldov jagase 32 rajonha ({{lang-ro|raion}}), 5 municipijha (3 sured lidnad, 1 avtonomijan pälidn da 1 territorijan pälidn), 1 avtonomii ([[Gagauzii]] man suves) da Dnestran huran randišton administrativiž-territorialižihe ühtnikoihe
Tundištamatoi [[Dnestranrand|Dnestranrandan Moldovan Tazovaldkund]]-valdkund kontroliruib Dnestran huran randan ühtnikoiden tobmad palad da [[Benderi]]-lidn oiktal randal, ned oma hoik jono pidust' [[Ukrain]]an röunad. Dnestranrand alištub keskuzohjastusele vaiše paloin.
== Eläjad ==
Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 3,557,600 ristitud<ref>[http://www.statistica.md/newsview.php?l=ru&idc=168&id=4324 Moldovan kaikenaigaine ristitišt vn 2014 1. päiväl vilukud ([[Dnestranrand]]ata, senke läz 4 mln). — Moldovan Tazovaldkundan Nacionaline statistikan radnikoičend (''statistica.md'').] {{ref-ru}}</ref>. Kaikiš suremb ristitišt oli 4,366,300 eläjad vl 1991. Läz 25% ristitištod (600..1000 tuhad valdkundan rahvahanikoid) ratas verhiš maiš.
Rahvahad (2014): [[moldovalaižed]] — 75,1%, [[romanijalaižed]] — 7,0%, [[ukrainalaižed]] — 6,6%, [[gagauzalaižed]] — 4,6%, [[venänikad]] — 4,1%, [[bolgarijalaižed]] — 1,9%, toižed rahvahad — 0,7%.
Toižed järedad lidnad (enamba 45 tuh. ristituid vl 2014, surembaspäi penembha): [[Bel'ci]], [[Tiraspol']], [[Benderi]], [[Ribnic]]. Kaik om 66 lidnad da 1615 küläd valdkundas.▼
Vn 2004 rahvahanlugemižen mödhe 93% eläjid oliba [[hristanuskond|ortodoksižen jumalankodikundan]] uskojad.
▲Toižed järedad lidnad (enamba 45 tuh. ristituid vl 2014, surembaspäi penembha): [[Bel'ci]], [[Tiraspol']], [[Benderi]], [[Ribnic]]. Kaik om 66 lidnad da 1615 küläd valdkundas.
== Ižanduz ==
Rivi 71 ⟶ 73:
* [http://www.gov.md/ Moldovan Tazovaldkundan ohjastusen oficialine sait (''gov.md'').] {{ref-ro}} {{ref-en}} {{ref-ru}}
* [http://www.statistica.md/ Moldovan Statistižen nacionaližen büron sait (''statistica.md'').] {{ref-ro}} {{ref-ru}} {{ref-en}}
{{Commons|Moldova}}
{{Evrop}}
|