Litvanma: Erod versijoiden keskes
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
→Administrativiž-territorialine jagand: -> eriližhe kirjutushe |
pEi ole vajehtusen ühthevedoid |
||
Rivi 22:
== Istorii ==
Ezmäine mainitez oli keskaigaižes Litvanmas vl 1009. XIII voz'sadalesai germanižed ricer'kundad (ordenad) ladiba anastada Litvanmad i toda sinnä [[hristanuskond]]ad, no satusita. Litvanma kändihe hristianižeks vaiše XIV voz'sadan lopuks. Sil aigal
Vn 1918 18. päiväl uhokud Litvanman nevonkund (kaikiden litvalaižiden ezitai organ) om tedotanu Litvanman ripmatomut. Sil aigal kaik Litvanma oli völ okkupiruidud germanižil sodavägil (oli [[Ezmäine mail'mansoda]]). Jäl'ges germanižiden sodavägiden lähtendad pol'šalaižed nacionalistad sädiba Vil'nüsha kukerdust, kudamban aigan Želigovski-jenaral oli ezinenas. Litvanman ohjastuz pageni [[Kaunas]]ha. Kaunas oli Litvanman [[pälidn]]an vodelesai 1940.
Rivi 52:
== Administrativiž-territorialine jagand ==
''Kacu kirjutuz: [[Litvanman administrativiž-territorialine jagand]].''
[[Fail:Lithuania, administrative divisions (districts+municipalities) - Nmbrs - colored.svg|thumb|right|300px|Litvanman municipalitetoiden i statistikan agjoiden kart.]]
Nügüdläine administrativine jagand om olmas vspäi 2010. Enččed agjad (üks'lugu {{lang-lt|apskritis}}) jäiba statistikan regionikš, ned alajagasoiš 60 municipalitetha (üks'lugu {{lang-lt|savivaldybė}}), niiden keskes 7 oma lidnad. Municipalitetad kogotas 546 tobminkundaspäi ({{lang-lt|seniūnija}}).
== Eläjad ==
Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 2 944 459 ristitud
Enamba 83% Litavnman eläjid oma [[litvalaižed]], 6,6% — [[pol'šalaižed]], 5,4% — [[venänikad]] da 1,3% — [[vaugedvenälaižed]].
|