Vikipedii

Litvanma: Erod versijoiden keskes

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanhemb vajehtuzUdemb vajehtuz→
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
VisuaalneVikitekst
Koiravva (pagin | tehtud radod)
73 382 vajehtused
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Koiravva (pagin | tehtud radod)
73 382 vajehtused
aktualizacii, formitez, +
Rivi 6:
| Flag text = Litvanman flag
| Pälidn = Vil'nüs
| Eläjiden lugu = 2,944793,459284<ref>[httphttps://ospwww.statcia.gov.lt/enlibrary/publications/statistiniuthe-rodikliuworld-analize?hash=fe50728e-c157-4ac1-a8ad-7e2af74affde&portletFormName=visualizationfactbook/geos/lh.html RistitištLitvanman ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man kunfaktoiden augotišelkirj. — ''Osp.statCia.gov.lt''.] {{ref-en}}</ref>
| Voz' = 20142018
| Pind = 65,300
| Kart = EU-Lithuania.svg
| Kel' = [[litvan kel'|litvan]]
| Valdkundan pämez' = [[Gribauskaite Dalä|Dalä Gribauskaite]]
| Päministr = [[ButkävičusSkvernälis Al'girdasSaulüs|Al'girdasSaulüs ButkävičusSkvernälis]]
| Religii = [[hristanuskond]]
| Valüt = [[euro]] (€) (EUR) <ref>Edel 2015 vot — [[litvan lit]].</ref>
Rivi 22:
 
== Istorii ==
Ezmäine mainitez oli keskaigaižes Litvanmas vl 1009. XIII voz'sadalesai germanižed ricer'kundad (ordenad) ladiba anastada Litvanmad i toda sinnä [[hristanuskond]]ad, no satusita. Litvanma tegihekändihe hristianižeks vaiše XIV voz'sadan lopuks. Sil aigal se oli jo üks' surembaižišsurembiš valdkundoišpäi päivlaskmaižes Evropas. Vl 1569 Litvanma ühtištui Pol'šanmanke Pol'šanlitvanmaha (ninga nimitadud [[Lüblinan Unii]]). Vl 1795 kaik Litvanma tegihekändihe [[VenälaineVenäman Imperiiimperii|Venälaižen Imperijanimperijan]] palaks. 18.02.1918 Litvanman nevonkund (kaikiden litvalaižiden ezitai organ) om tedotanu Litvanman ripmatomut. Sil aigal kaik Litvanma oli völ okkupiruidud germanižil sodavägil (oli [[Ezmäine mail'mansoda]]). Jäl'ges germanižiden sodavägiden lähtendad pol'šalaižed nacionalistad tegiba Vil'nüsha kumaiduz, kudamban ezinenas oli jeneral Želigovski. Litvanman ohjastuz pageni [[Kaunas]]ha. Kaunas oli Litvanman [[pälidn]]an vodelesai 1940.
 
Vn 1918 18. päiväl uhokud Litvanman nevonkund (kaikiden litvalaižiden ezitai organ) om tedotanu Litvanman ripmatomut. Sil aigal kaik Litvanma oli völ okkupiruidud germanižil sodavägil (oli [[Ezmäine mail'mansoda]]). Jäl'ges germanižiden sodavägiden lähtendad pol'šalaižed nacionalistad tegiba Vil'nüsha kumaidust, kudamban aigan Želigovski-jenaral oli ezinenas. Litvanman ohjastuz pageni [[Kaunas]]ha. Kaunas oli Litvanman [[pälidn]]an vodelesai 1940.
Vl 1940 Litvanman okkupirui [[Nevondkundaline Ühtištuz]]; nece oli [[Molotovan-Ribbantropan pakt]]an oiged rezul'tat. Vozil 1941—1944 nacional-socialistine [[Germanii]] okkupirui Litvanman. Vl 1944 möst anastihe Litvanman, [[Nevondkundaline Ühtištuz]] tegi necidä azjad.▼
 
▲Vl 1940 Litvanman okkupirui [[Nevondkundaline Ühtištuz]] okkupirui Litvanman; nece oli [[Molotovan-Ribbantropan pakt]]an oiged rezul'tat. Vozil 1941—19441941−1944 nacional-socialistine [[Germanii]] okkupirui Litvanman. Vl 1944 möst anastihe Litvanman, [[Nevondkundaline Ühtištuz]] tegi necidä azjad.
Ripmatomuz tedotihe udes 11.03.1991. Litvanma tegihe [[EÜ]]:n da [[PAKO]]:n ühtnijaks vl 2004.
 
Ripmatomuz tedotihe tošti 11.03.1991-datal.
 
== Geografijan andmused ==
Rivi 34 ⟶ 36:
Litvanma oma mavaldkundröunoiš [[Latvii|Latvijanke]], [[Vaugedvenäma]]nke, [[Pol'šanma]]nke da [[Venäma]]nke ([[Kaliningradan agj]]).
 
Litvanman kaikiš korktembad mäged oma Juozapine vai Kruopine (niiden korktuz om ühtejitte, 293 m). Valdkundan pindan koumandesen kattas mecad. Kaikiš suremb (pidemb) jogi om [[Neman|Nämunas]] (Nemunas); Litvanmas om enamb 4000 järvedjärvid.
 
Voden keskmäine lämuz om +6,7 C°, uhokun -2— −2,8 daC°, heinkun +17,9 grad. Lämuden vajehtusen amplitud om sur': kezan +30 gradusišpäigradusaspäi tal'ven -32−32 gradusihesaigradushasai. Vozne keskpainehkeskmäine painuz om 744,8 mm., kesknepsuzkeskmäine nepsuz — 78 %.
 
== Politine sistem ==
Rivi 42 ⟶ 44:
Litvanma om unitarine konstitucine [[parlamentine tazovaldkund]] äjiden partijoiden sistemanke.
 
Litvanman prezident ({{lang-lt|Prezidentas}}) om valdkundanpämez', händast valitas ühtihižilhändast ühthižil valičemižil viden voden strokuks, ühten toštmižstrokun voimuz om olmas. Prezident om armijan päkäsknik i ohjandab irdpolitikal. Hän sijatab mugažo päministran (nece sijatez vahvištab parlament, {{lang-lt|SeimasMinistras Pirmininkas}} «ministr-ezimez'»), parlament vahvištab necidä radnikust.
 
Litvanman parlamentasparlament (seimasseim, {{lang-lt|Seimas}}) om üks'kodine, kogoneb 141 deputataddeputataspäi. DeputatoidValitas valitasdeputatoid nellän voden strokuks.
 
Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 9. i 23. päivil redukud. [[Dalä Gribauskaite]] radab prezidentan vs 2009 heinkun 12. päiväspäi. [[Saulüs Skvernälis]] om valitud da radab päministran vs 2016 tal'vkun 13. päiväspäi.
 
== Administrativiž-territorialine jagand ==
&nbsp;&nbsp;&nbsp;''Kacu kirjutuz: [[Litvanman administrativiž-territorialine jagand]].''
[[Fail:Lithuania, administrative divisions (districts+municipalities) - Nmbrs - colored.svg|thumb|right|300px|Litvanman agjoiden kart.]]
Litvanma jagadasjagase kümnehe agjaha ([[litvan kel'|litvank.]] ''apskritis''). Surembad lidnad oma ičenaižed agjad.
 
{| align="center" class="wikitable sortable"
Rivi 135 ⟶ 139:
 
== Eläjad ==
Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 2 944 459 ristitud.<ref>[http://osp.stat.gov.lt/en/statistiniu-rodikliu-analize?hash=fe50728e-c157-4ac1-a8ad-7e2af74affde&portletFormName=visualization Ristitišt kun augotišel. — ''Osp.stat.gov.lt''.] {{ref-en}}</ref>
Enamba 83% Litavnman eläjid — [[litvalaižed]], 6,6% — [[pol'šalaižed]], 5,4% — [[venänikad]] da 1,3% — [[vaugedvenälaižed]].▼
 
▲Enamba 83% Litavnman eläjid —oma [[litvalaižed]], 6,6% — [[pol'šalaižed]], 5,4% — [[venänikad]] da 1,3% — [[vaugedvenälaižed]].
 
Litvalaižed — [[katoline jumalankodikund|katoližen jumalankodikundan]] uskojad; Litvanman om völ ortodoksid, protestantid, judaistoid da musul'manoid.
Om sadud "https://vep.wikipedia.org/wiki/Litvanma"