Erinevus lehekülje "Džeksonvill" redaktsioonide vahel

+
p
(+)
 
== Istorii ==
Timukua-indejalaižiden žilod oliba olmas niil tahoil 6 tuhad vozid tagaz. Vll 1562−1565 francijalaižed sirdanuded mehed paniba ''Fort Kerolain''-žilod, no ispanijalaižed anastiba tahod, rikoiba äjid i paniba ''San Nikolas''-fortad, se oli olmas 17. voz'sadan lophusai. Britanijalaižed valdoiba Floridal vll 1763−1783 i paniba ''Kouford''-žilon alust (''Uakka Pilatka'' seminol-indejalaižil), sid' Florid oli ispanine möst, i äjad britanižed sirdnikad tuliba Koufordha elämhä pol'saren suvižiš rajonišpäi. Vl 1821 Ispanii möi Floridad AÜV:oile. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud amerikalaižil sirdnikoil vl 1822, se sai lidnan statusad vl 1832 nügüdläiženke nimenke valdkundan seičemenden [[Endrü Džekson]]-prezidentan (kaks' strokud, 1829−1837) oiktastuseks. 20. voz'sadan augotišes lidn oli bigikinon tehmižen keskuseks edel [[Gollivud]]an sädandad.
 
Džeksonvill šingotase importan meriportal (avtod, kofe, bumag), om Floridan järedaks avto- i raudtesol'meks. Bankad (sidä kesken [[Deutsche Bank]]) i finansižed rahapanendan kompanijad ratas. Kurortlidn, turizman valu oli 2,8 mln ristituid vl 2008. Koume sodameribazad om lidnas (AÜV:oiden koumanz' surtte sodamerikeskuz). Tegimišton sarakod: laivansauvomine, sauvond, zelliden i himižsubstancijoiden tehmine, soban, sömän, merikaičendan i muziksoitoiden pästand.
 
== Geografijan andmused ==
Lidn sijadase [[Atlantine valdmeri|Atlantižen valdmeren]] randpolel i langenijan sihe Sent Džons-jogen ({{lang-en|St. Johns River}}) randoil, aglomeracijan keskuses, 0..60 m korktusil, 5 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Ühthine pind 2265,3 km², sidä kesken kuivma 1935,87 km², vezi 329,42 km². Seičeme sildad ühtenzoittas Sent Džons-jogen randoid lidnan südäimes.
 
Klimat om [[subtropine vö|subtropine]] neps. Voden keskmäine lämuz om +20,3 C°, absolütine minimum — −14 C°. Paneb sadegid 1331 mm vodes.
62 089

muudatust