Vajehtuz 8. Reduku 2018, kell 21:40 vajehta Koiravva (pagin \| tehtud radod) 73 333 vajehtused + Periodine tablut ← Vanhemb vajehtuz		Vajehtuz 29. Kül’mku 2018, kell 00:15 vajehta heitta Koiravva (pagin \| tehtud radod) 73 333 vajehtused uz' klassifikacii Udemb vajehtuz→
Rivi 1: [[Fail:Rubidiumsample.JPG\|thumb\|left\|150px\|Rubidii ampulas.]] {{Himine element\|37\|Rubidii\|Rb\|85,4678\|Metall\|2\|8\|18\|8\|1\|0\|0\|}} '''Rubidii''' (''Rb'' — ''rubidium'' latinan kelel) om 37nz' himine element [[Himižiden elementoiden periodine tablut\|himižiden elementoiden periodižes tabludes]]. Sen sijaduz om ~~ezmäižen~~ühtendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — ühtenden gruppan päalagruppas), tabluden videndes periodas. Germanijalaižed himikad Robert Vilhel'm Bunzen da Gustav Robert R. Kirhhof avaižiba rubidijan [[spektraline analiz\|spektraližen analizan]] abul vl 1861, nimitihe spektran jonoiden tobjan mujun mödhe ({{lang-la\|rubidus}} «rusked», «muzarusked»). Rivi 10: Rubidii om pehmed hobedaižvauged [[metall\|muglmetall]]. Ei voi löuta sidä londuses puhthas i koncentriruidud olendas. Sadas [[litii\|litijanke]] ühtes tobjimalaz. Rubidii om vägev katalizator, paramagnetik. Atommass — 85,4678. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 1,532 g/sm³. Suladandlämuz — 312,45 K (39,053 C°). Kehundlämuz — 961 K (688 C°). Londuseline rubidii kogoneb kahtes [[izotop]]aspäi: <sup>85</sup>Rb (72,2%) i <sup>87</sup>Rb (27,8%). <sup>87</sup>Rb om radioaktivine vähän, pol'čihodamižen pord — 49,23 mlrd vot. Sen ližaks, saihe 30 ratud izotopad 71..102 atommassanke i 16 izomerad.

Rubidii: Erod versijoiden keskes