Erinevus lehekülje "Maputu" redaktsioonide vahel

Lisatud 490 baiti ,  2 aasta eest
+
(+)
(+)
'''Maputu''' ({{lang-pt|Maputo}} [mɐˈputu]) om [[Mozambik]]an pälidn da meriport valdkundan suvižes čogas. Se om valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe.
 
== Enzne ==
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vll 1781−1787 kuti portugalijalaižiden lidnuz. Se šingotaškanzi vspäi 1850, i vhesai 1976 nimitihe sidä ''Lorensu-Markiš'' ({{lang-pt|Lourenço Marques}}) lahten tenavaidajan mödhe. Om lidnan statusanke vspäi 1887. Vodele 1895 raudte ühtenzoiti lidnad [[Pretorii|Pretorijanke]]. Vl 1898 sirtihe tänna Portugaline Mozambik-kolonijan pälidnad Mozambik-sarespäi. Ripmatomuden sandan jäl'ghe udesnimitihe lidnad lähižen jogen mödhe, Temb-jogi lankteb valdmerhe lidnas.
 
Ripmatomuden sandan jäl'ghe udesnimitihe lidnad lähižen jogen mödhe, mugažo Temb-jogi lankteb valdmerhe lidnas.
 
== Geografijan andmused ==
Lidn sijadase järedan Maputu-lahten (ende ''Delagoa'') lodehližel randal, [[Indine valdmeri|Indižen valdmeren]] päivlaskmaižel randal, 47 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Maputun agj ümbärdab pälidnad, agjan administrativine keskuz om [[Matol]]-ezilidn (port. ''Matola'', 1,6 mln vl 2017). Om [[Esvatini]]n i [[Suviafrikan Tazovaldkund|SAT:an]] röunoid 50 km päivlaskmha lidnaspäi.
 
== Eläjad da transport ==
Vl 2007 eläjiden lugu oli 1 094 315 ristitud. Läz 3,15 mln ristituid elädas päivlaskmaiženke Matol-ezilidnanke vn 2017 rahvahanlugemižen mödhe.
 
Mikroavtobusad, avtobusad i ehtatimen jono oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Järed eksport-importan meriport radab. Rahvahidenkeskeine civiline Maputu (Mavalane)-lendimport (''MPM'', 700 tuh. passažiroid vl 2009) sijadase 3 km lodeheze lidnan keskusespäi, tehtas reisid Suviafrikan Tazovaldkundan järedoihe lidnoihe, Lissabonha, Nairobihe, Addis-Abebha, Dohaze i Stambulha, mugažo Mozambikadme.
 
{{Commons|Maputo}}
{{Afrikan pälidnad}}
 
{{stub}}
[[Kategorii:Maputu| ]]
[[Kategorii:Mozambikan lidnad]]
59 798

muudatust