Kuld: Erod versijoiden keskes

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
+
Koiravva (pagin | tehtud radod)
+ muštatiž
Rivi 9:
Kuld om pehmed tagokaz plastine pakuine [[metall|päličmänendmetall]].
 
Atommass — 196,966569. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 19,32 g/sm³. Suladandlämuz — 1337,33 K (1064,18 C°). Kehundlämuz — 3243 K (2970 C°). Metallan jüguz (7. sija metalloiden keskes) kebnendab samišt.
 
Londuseline kuld kogoneb üks'jäižes stabiližes <sup>197</sup>Au-izotopaspäi, se om kaikiš jüžmakomb monoizotopine element. Tetas 36 ratud radioaktivišt izotopad 169..196, 198..205 atommassanke, i 34 izomärad, niišpäi kaikiš hätkemb om <sup>195</sup>Au 186,1 päivest pol'čihodamižen pordonke.
Rivi 18:
== Kävutand ==
Kuld om lujas tetab juvelirine metall. Ottas kävutamižhe sidä mugažo elektrotehnikas, elektronikas da medicinas. Kuld om mail'man finansižen sisteman üks' päelementoišpäi, ende oigenzi [[rahad|rahoiden]] funkcijad. Erazvuiččiden valdkundoiden päbankad tehtas ičheze sured varad kuldad. Kuldaspäi tehtas kal'hid rahuzid. Om metallan löudmižsijid äjiš valdkundoiš.
 
== Kuldha sidotud vepsän muštatiž ==
<blockquote>
* ''Ei kaik ole kuld, mi kuštab, ei kaik ole hobed, mi hoštab.''
</blockquote>
 
== Irdkosketused ==