Lönnrot Elias: Erod versijoiden keskes

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Igriks (pagin | tehtud radod)
Ei ole vajehtusen ühthevedoid
Igriks (pagin | tehtud radod)
Ei ole vajehtusen ühthevedoid
Rivi 1:
[[Image:Elias_Lönnrot_potrait.jpg|thumb|right|250px|E.Lönnrot]]
'''Lönnrot Elias''' — sur’ {{l|Suomenma|suomalaine}} tedomez’, lekar’, kaikjal tutaban "Kalevalan{{l|Kalevala}}n" sädai. E. Lönnrot oli sündnu 9.04.1802 goll'ha küläomblijan kanzha Sammatihe (Nülandan agj) i eli mairhes. Lönnrot lopi ezmäi ročilaižen školan Tammisaares da Turkus, sid' universitetad Turkus (vl. 1827) da Hel'sinkiš (vl. 1832). Vl. 1833 hän zavodi rata lekarin Kajaniš. Sigä hän om elänu 21 vot, vodhesai 1853. Niil vozil Lönnrot äjan ajeli Suomenmadme, Karjaladme, Saamenmadme (M. Kastrenanke). Kajaaniš hän om kirjutanu "Kalevalan" (ezmäine versii — 1835, toine, täuz' — 1849), ročilaiž-suomalaižen vajehnikan i toižed kirjad: "Suomen rahvahan muštatesed" (1842), "Suomen ozoitesed" (1844), "Suomen maižandan kodilekar'" (1839) da "Suomenman kazvišt" (1860). Vlpäi 1853 — suomen kelen da literaturan professor Hel’sinkin universitetas. Vlpäi 1862 surmhasai eli Sammati-kodiküläs. Vlpäi 1876 — Venäman Imperatorižen Tedoakademijan arvostuzakademik. Lönnrotan doktordissertacii "Pohjoižčudin keles" ("Om det Nord-tshudiska språket", 1853) om kirjutadud {{l|vepsän kel'|vepsän kelen}} polhe.
 
[[Category:Main category]]