Cirkonii: Erod versijoiden keskes

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Koiravva (pagin | tehtud radod)
+
Rivi 4:
 
Element om levitadud londuses, pala Man litosferas — 170..250 grammad tonnas. Germanijalaine Martin Genrih Klaprot-himik avaiži cirkonijan vl 1789. Mülüb mineraloihe [[gafnii|gafnijan]] ühtes.
 
Biologišt rolid ei ole, segoitamatomad vedes cirkonijan ühtnendad oma inertižed himižešti bioümbrištos. Metall sättub proteziruimha luid i hambhid.
 
== Fizižed ičendad ==
Cirkonii om plastine hoštai hobedaižvauged [[metall]]. Pölü palab i poukahtub il'mas. Se oleskeleb kahtes kristalližes modifikacijas. järgeližel painudel: α-Zr geksagonaliženke seglusenke kändase β-cirkonijaks kubiženke seglusenke 863 C° (ližasegoitusita) lämudel.
 
Atommass — 91,224. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 6,506 g/sm³. Suladandlämuz — 2128 K (1855 C°). Kehundlämuz — 4650 K (4377 C°).
 
Londuseline cirkonii kogoneb vides izotopaspäi, nell' oma stabiližed: <sup>90</sup>Zr (51,46%), <sup>91</sup>Zr (11,23%), <sup>92</sup>Zr (17,11%), <sup>94</sup>Zr (17,4%), <sup>96</sup>Zr (2,8%, T<sub>½</sub>=2 × 10<sup>19</sup> vot). Tetas mugažo 28 ratud radioaktivišt izotopad 78..89, 93, 95, 97..110 atommassanke, i 6 izomärad, kaikiš hätkemb om <sup>93</sup>Zr-izotop 1,53 mln vozid pol'čihodamižen pordonke.
 
== Kävutand ==
Ottas kävutamižhe metallurgijas legiruindližaduseks. Vajehtadas hüväsuguižid metalloid tehnikas. Tehtas astjoid, südäitukuižiden reaktoriden paloid, muiktusenvastašt mašiništod. Kävutadas praznikambuškelusen šlibakoikš, palab teravas i läz savuta.
 
== Irdkosketused ==
Rivi 19 ⟶ 24:
{{Periodine tablut}}
 
{{stub}}
[[Kategorii:Himižed elementad kirjamišton mödhe]]