Vajehtuz 8. Reduku 2018, kell 21:33 vajehta Koiravva (pagin \| tehtud radod) 73 318 vajehtused + Periodine tablut ← Vanhemb vajehtuz		Vajehtuz 10. Kül’mku 2018, kell 10:55 vajehta heitta Koiravva (pagin \| tehtud radod) 73 318 vajehtused + Udemb vajehtuz→
Rivi 3: '''Nikel'''' (''Ni'' — ''niccolum'' latinan kelel) om 28nz' himine element [[Himižiden elementoiden periodine tablut\|himižiden elementoiden periodižes tabludes]]. Sen sijaduz om ühesanden gruppan laptalagruppas, tabluden nelländes periodas. Nikel' om levitadud Man kores keskmäras, 0,01% massan mödhe vai 100 grammad tonnas. Voib löuta ičesündujad nikelid vaiše meteoritoiš ~~raudanke~~[[raud]]anke ühtes. Vl 1751 ročilaine Aksel' Fredrik Kronstedt-himik sai puhtast nikelid ezmäižen kerdan. Metall da sen ühtnendad oma toksižed, kuctas allergišt reakcijad. Nikelin otand südäimehe om [[vitiligo]]n üks' süišpäi~~. Vl 2012 maksoi 15,5..17,6 US$ kilogrammas~~. == Fizižed ičendad == Nikel' om lujas kova, plastine, tagokaz korrozijanvastaine hobedaižvauged [[metall\|päličmänendmetall]]~~, kudamb ei ole aktivine himižešti. Nikel' om kattud normaližiš arvoimižiž [[oksid]]an kerthel~~. Elementan elektroniden konfiguracii orbitaliden mödhe voib olda mugoi-ki: 2, 8, 17, 1. Atommass — 58,6934. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 8,~~902~~9 g/sm³. Suladandlämuz — ~~1726~~1728 K (1455 C°). Kehundlämuz — ~~3005~~3003 K (2730 C°). Londuseline nikel' kogoneb vides stabiližes izotopaspäi: <sup>58</sup>Ni (68,27%), <sup>60</sup>Ni (26,10%), <sup>61</sup>Ni (1,13%), <sup>62</sup>Ni (3,59%), <sup>64</sup>Ni (0,91%). Tetas 26 ratud radioaktivišt izotopad 48..57, 59, 63, 65..78 atommassanke, i 8 izomärad, niiden keskes kaikiš hätkemb čihodai om <sup>59</sup>Ni-izotop (T<sub>½</sub>=76 tuhad vozid). == Himižed ičendad == Nikel' om vähäaktivine himižešti. Ei ole reakcijad nenidenke substancijoidenke: vezi, muglad i erased muiktused. Muigotandmärad: +3..+1, mugažo +4 harvoin. Metall om kattud normaližiš arvoimižiš [[hapanduz\|hapandusen]] kerthel. Nikelin tuhk palab il'mas. == Kävutand == Ottas kävutamižhe tehmaha rosttumatont terast (nikelin kaks' koumandest), raudatomid i räkänvastaižid ühthesuladisid. Kävutadas nikeliruimha pindoid, tehmaha vanuimid, akkumulätorid i järgeližid rahuzid. [[Renein nikel']] om himižiden reakcijoiden katalizatoraks. Saihe 2,25 mln tonnoid mail'mas vl 2016. Pätegijad (enamba 200 tuh. tonnoid) oma [[Filippinad]], [[Venäma]], [[Kanad]], [[Avstralii]], [[Uz' Kaledonii]] (Francii). Vl 2012 maksoi 15,5..17,6 US$ kilogrammas. == Irdkosketused == Rivi 21 ⟶ 29: {{Periodine tablut}} ~~{{stub}}~~ [[Kategorii:Himižed elementad kirjamišton mödhe]]

Nikel': Erod versijoiden keskes