Erinevus lehekülje "Fosfor" redaktsioonide vahel

Lisatud 25 baiti ,  2 aasta eest
p
resümee puudub
p
p
Fosfor om [[metallatoi substancii]] normaližiš arvoimižiš, süttub kebnas. Kaik om nell' allotropišt modifikacijad, polenijan himižen aktivižusen i ližadujan ninevusen mödhe: morii vauged (kändase rusttaks lämudel, pakuine — ližadusidenke), vähäntoksine rusked (2,4 g/sm³), must (sadas 20 tuhad atmosferid painudel i +200 C° lämudel, 2,69 g/sm³), [[metall]]ine (sadas läz 1 mln atmosferid painudel, 3,83 g/sm³, elektrojoksusen hüvä veim).
 
Atommass — 30,973762. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 1,82 g/sm³ (vauged fosfor). Suladandlämuz — 317,3 K (44,15 C°). Kehundlämuz — 553 K (279,85 C°).
 
Londuseline fosfor kogoneb üks'jäižes stabiližes <sup>31</sup>P-izotopaspäi. Tetas 22 ratud radioaktivišt izotopad 24..30, 32..46 atommassanke, ei ole izomärid. Kaikiš hätkemban <sup>33</sup>P-izotopan pol'čihodamižen pord om 25,34 päivest.
62 603

muudatust