Vezinik: Erod versijoiden keskes

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
+ Periodine tablut
Koiravva (pagin | tehtud radod)
+
Rivi 5:
'''Vezinik''' (''H'' — ''hydrogenium'' latinan kelel «sündutai [[vezi|vet]]») om ezmäine himine element [[Himižiden elementoiden periodine tablut|himižiden elementoiden periodižes tabludes]].
 
Francijalaižed [[Antuan Lavuazje]]-himik i Žan Batist Mön'je-inžener sädiba vet sintezal i jagoiba sen puru gazoihe ezmäižen kerdan vl 1783.
Vezinik om kaikiš levitadud element londuses, otab mail'man substancijan koume nelländest barionižen massan mödhe.
 
Vezinik om kaikiš levitadud element [[londuz|londuses]], otab mail'man substancijan koume nelländest barionižen massan mödhe.
 
== Fizižed ičendad ==
Element om kaikiš kebnemb mujutoi hajutoi [[gaz]] tobjimalaz, ei ole toksine. Vezinikan molekul om kaks'atomine — Н<sub>2</sub>.
 
KoumeKaik seičeme vezinikan izotopad oma ičeze nimidenke. Voib löuta koumed izotopad londuses: <sup>1</sup>H — [[protii]] (järgeline Н, se om [[neitron]]ita, 99,988%), <sup>2</sup>H — [[deiterii]] (D, 0,012%) da <sup>3</sup>H — [[tritii]] ([[radioaktivižuz|radioaktivine]] T 12,32 vot pol'čihodamižen pordonke, jäl'ged londuses). Sen ližaks, tetas nell' ratud radioaktivišt izotopad 4..7 atommassanke: kvadii, pentii, geksii i septii, kaik elädas läz 10<sup>−21</sup> sekundad.
 
Atommass — 1,00794. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš, 0 C°) — 0,0000899 g/sm³. Suladandlämuz — 14,01 K. Kehundlämuz — 20,28 K.
 
== Himižed ičendad ==
Erazvuiččed ühtnendad da niiden kävutamine oma levitadud. Muigotandmärad: +1, 0, −1.
 
Segoituz [[il'm]]anke vai [[hapanik]]anke andab palamižen reakcijad vai poukahtust. Voib segoitadas [[etanol]]as i erasiš metalloiš (raud, nikel', titan, niobii, platin, palladii).