Vanadii: Erod versijoiden keskes

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
+
Koiravva (pagin | tehtud radod)
+
Rivi 1:
[[Fail:Vanadium crystal bar and 1cm3 cube.jpg|thumb|left|150px|Vanadijan palaižed ühten kubsantimetran kohtha.]]
{{Himine element|23|Vanadii|V|50,9415|Metall|2|8|11|2|0|0|0|}}
'''Vanadii''' (''V'' - ''vanadium'' latinan kelel) om 23nz' himine element [[Himižiden elementoiden periodine tablut|himižiden elementoiden periodižes tabludes]]. Sen sijaduz om videnden gruppan laptalagruppas, tabluden nelländes periodas.
 
Vanadii om harv londuses, ei voi löuta sidä joudjas olendas. Mehikon eläi Andres Manuel' del' Rio-mineralolog avaiži vanadijan ezmäižen kerdan vl 1801. Ročilaine Nil's Sefström-himik avaiži metallan tošti. Element sädab ühtnendoid čomidenke mujuidenke, sikš nimitihe Skandinavijan Freja-jumalnaižen amuižen ''Vanadís''-nimen mödhe («Vanoiden tütär»).
Vanadii om harv londuses, sidä ei voi löuta joudjas olendas.
 
== Fizižed ičendad ==
Vanadii om plastine hobedaižhahk [[metall]], kudamban irdnägu lujas koskub [[teraz|terashe]]. Kändihe dropkaks enamba 300 C° lämudel.
 
Atommass — 50,9415. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 6,11 g/sm³. Suladandlämuz — 2160 K. Kehundlämuz — 3650 K.
 
Londuseline vanadii kogoneb kahtes [[izotop]]aspäi: <sup>50</sup>V (0,25%, T<sub>½</sub> — 1,5 × 10<sup>17</sup> vot) i stabiline <sup>51</sup>V (99,75%). Tetas mugažo 24 ratud radioaktivišt izotopad 40..49 i 52..65 atommassanke.
 
== Irdkosketused ==
* [http://www.webelements.com/webelements/elements/text/V/key.html Vanadii Webelements''webelements.com''-saital.] {{ref-en}}
* [http://n-t.ru/ri/ps/pb023.htm Kirjutuz vanadijas Himižiden elementoiden populärižes ''n-t.ru''-kirjištos.] {{ref-ru}}
{{Commons|Vanadium}}
* [http://www.webelements.com/webelements/elements/text/V/key.html Vanadii Webelements.com-saital.] {{ref-en}}
* [http://n-t.ru/ri/ps/pb023.htm Kirjutuz vanadijas Himižiden elementoiden populärižes kirjištos.] {{ref-ru}}
 
{{stub}}