Azot: Erod versijoiden keskes
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
p formitez |
Ei ole vajehtusen ühthevedoid |
||
Rivi 10:
Azot om kaks'atomine [[gaz]] mujuta, maguta da hajuta. Londuseline azot kogoneb kahtes stabiližes [[izotop]]aspäi: <sup>14</sup>N (99,635%) i <sup>15</sup>N (0,365%). Sen ližaks, om sadud 14 ratud radioaktivišt izotopad 10..13 i 16..25 atommassanke, üks' izomer mugažo (m11). Kaikiden niiden pol'čihodamižen pord om sekundad lühüdamb päiči <sup>13</sup>N (10 minutad), <sup>16</sup>N (7,13 s) i <sup>17</sup>N (4,173 s).
== Himižed ičendad ==
Inertine element, no reagiruib päličmänendmetalloiden kompleksižidenke ühtnendoidenke. Azotan ühtnendad oma aktivižed da toksižed paksus.
== Kävutand ==
Seičemenz' element om lujas levitadud londuses, [[Ma]]n atmosfer kogoneb sišpäi 78,09% mülün mödhe. Sadas [[il'm]]aspäi, koume nelländest kändase [[ammiak]]aks.
Azot om üks' tarbhaižiš elementoišpäi [[elo]]n olendan täht, mülüb [[vauktuš]]ihe. Kävutadas inertižeks ümbrištoks, agentaks vilugoitimiš.
== Galerei ==
Rivi 28 ⟶ 31:
{{Commons|Nitrogen}}
[[Kategorii:Himižed elementad kirjamišton mödhe]]
| |||