Ekonomik (tedo): Erod versijoiden keskes
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
+ |
+ |
||
Rivi 1:
{{1000}}
'''Ekonomik''' ([[amuižgrekan kel'|amuižgrekan kelen]] ''οἰκονομία''-sanaspäi «kodiižandusen vedandan čomamaht», {{lang-en|economics}}) tedoližes el'genduses om kundaližiden tedoiden ühtmuz tavaroiden da holitišiden tehmižes, jagamižes da kulutuses (kävutamižes).
Ekonomikantedo jagase kahthe tedoiden gruppha: '''[[ekonomine teorii]]''' i '''sättutoitud ekonomik'''. Ekonomine toziolend om niiden tedoiden objektaks. Ekonomikan subjektad oma personad i kompanijad, kaik ned kosketadas [[rahad|rahoiden]] kal't nügüd'aigan. Teoretine čuraduz (ekonomine teorii) tedoidab röunatud varoid, niiden vajehtamižen, jagamižen, kävutandan mahtusen valičendan processan eriližusid. Praktine čuraduz (sättutoitud ekonomik) ecib teorijan käskusiden da taričendoiden kävutandoid ižanduzsistemiden elementoiden funkcioniruindas.
[[Adam Smit]]an «Tedoiduz rahvahiden elokahusen süiš da purtkiš»-tedotö (1776) järgenzi pit'kan aigan olnuzid Evropas melid ižandusen logikas i pani ekonomižen tedon alust. Erazvuiččed «[[Domostroi|Domostrojad]]» da abukirjad oliba Smitan monografijan endustajikš. Amuižgrekalaine [[Ksenofont]] sädi ezmäižen «Domostrojan» ({{lang-grc|Οἰκονομικός}}) 4. voz'sadal EME.
Ristituiden kulutuzmärad oma röunatomad, no varad oma röunatud täutamha kulutusid, i pidab valita kaikuččes ekonomižes sistemas: kuiččid tavaroid tehta, kut pidab tehta niid, ken da mittušt radod piidab oigeta, i kenen täht radon rezul'tatad oma. Löuta pätandoid nenihe küzundoihe oma ekonomižen tedon metod.
| |||