Hapanik: Erod versijoiden keskes
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
p formitez |
+ |
||
Rivi 5:
'''Hapanik''' (''O'' — ''oxygenium'' latinan kelel) om kahesanz' himine element [[Himižiden elementoiden periodine tablut|himižiden elementoiden periodižes tabludes]]. Sen sijaduz om kudenden gruppan päalagruppas, kahtendes periodas.
Nened himikad avaižiba hapanikad puhtas olendas vll 1771−1775: ročilaine Karl Šeele, angline Džozef Pristli i francijalaine [[Antuan Lavuazje]]. Francine himik nimiti elementad ''oxygène'' «sündutai muiktust (hapandust)» amuižgrekan kelen sanoišpäi ὀξύς — «muiged» i γεννάω — «sündutan».
Hapanik om lujas levitadud londuses. Man koren massan 47% kogoneb hapanikaspäi ühtnendoiš (silikatad da tž.), valdmeren vezi i reskvezi mülütadas 86% hapanikad massan mödhe, Man atmosferas joudjaližen hapanikan pala om 23,1%. 3,5 mlrd vot tagaz ani ei olend hapanikad Man atmosferas, se libui olijoiden [[fotosintez]]an tagut. Nügüd'aigan valdmeren fitoplankton i mecad pästtas joudjališt hapanikad.
== Fizižed ičendad ==
Atommass — 15,9994. Ninevuz: gaz (normaližiš arvoimižiš) — 0,00142897 g/sm³, nozoluz — 1,141 g/sm³. Suladandlämuz — 54,8 K. Kehundlämuz — 90,19 K.
Hapanik om kaikiš kebnemb mujutoi hajutoi [[gaz]]. Nozol da kova hapanik om sinivauvaz. Hapanikan molekul om kaks'atomine — O<sub>2</sub> (''dihapanik''). Toine gaz om hajukaz sinine [[ozon]] O<sub>3</sub>.
== Irdkosketused ==
| |||