Erinevus lehekülje "Maču Pikču" redaktsioonide vahel

p
resümee puudub
p (+)
p
'''Maču Pikču''' ([[kečuan kel'|kečuaks]]: ''Machu Piсchu'' — «vanh (mägen)pä») om amuižen lidnan nügüdläine nimituz [[Peru]]n territorijal. Lidn seižub elämatoman [[Ispanii|Ispanižen]] londan jäl'ghe Peruhu (zavodihe vl 1532). Amerikalaine Hairam Bingem-tedoidai avaiži sidä mail'male vn 1911 24. päiväl heinkud.
 
Lidn om saudud [[Inkiden imperii|inkiden]] [[Pačakutek Jupanki]]-imperatoran aigan (ohjasti vll 1438−1471) läz 1440 vot valdkundan rezidencijaks da pühälidnaks. Se oli koumanz' mugoine imperijas. Pojav sihe [[Čokekirao]]-lidn sijadase sil-žo [[Kusko]]n regional. Om läz 200 sauvust kaikes Maču Pikčun kompleksas — Päiväižen [[Inti]]-jumalan pühäpertid, imperatoran rezidencijad, valdkundan varažomad, eläjiden kundaližed honused. Vihmsezon oleleb lidnas, manrehkaidused, no senlidnan alused oma varmdad. Inkiden eziauguine te pidust' joged om kaičenus, se läbitab ülämänegid mägiden keskes, mända severz-se päiväd.
 
Lidn sijadase Uaina Pikču-mägen pautkel, 2450 m valdmeren pindan päl, Perun suves. Urubamb-jogi jokseb mägenno. Maču Pikčun todesine nimi om tundmatoi. Lähembaine žilo da raudtestancii om Aguas Kal'jentes ({{lang-es|Aguas Calientes}}) hulidenke purtkidenke Urubamb-jogen randal, 6 kilometras keskustal vai 30 minutas avtobusal 2040 m korktusespäi. Voib sadas amuižhe lidnhasai raudtel [[Kusko]]späi, sid' avtobusal.
 
Vl 1983 [[UNESCO]] pani lidnad Mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe. Turistoiden valu om röunatud kaičemha kompleksad murendusespäi.
<center><gallery>
Fail:Karta MachuPicchu.PNG|Kompleksan kart
Fail:Machupicchu intihuatana.JPG|Päiväižen [[Inti]]-jumalan pühäpert'
Fail:MachuPicchu TerracedFields (pixinn.net).jpg|Terrasad mägen pautkel
Fail:Machu Picchu11.jpg|Inkiden ''čakan'' — koumeiknaine pühäpert'
Fail:Machu Picchu a příjezdová cesta - panoramio.jpg|Maču Pikču i te lidnannoks
</gallery></center>
 
62 017

muudatust