Päiväine: Erod versijoiden keskes

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
+
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Rivi 4:
'''Päiväine''' ([[latinan kel'|latinan kelel]]: ''Sol'') om [[Päiväižen sistem]]an üks'jäine [[tähtaz]], kudambas ümbri necen sisteman toižed objektad punotas: planetad i niiden sputnikad, karlikplanetad i niiden kaimnikad, asteroidad, meteoroitad, händtähthad (kometad) da kosmospölüd.
 
Tähtaz om sündnu läz 4,5 mlrd vot tagaz gazmolekulärižes pil'vespäi. Päiväižen veduz om 99,866% Päiväižen sisteman vedust vai 1,9891×10<sup>30</sup> kilogrammad. Lämuz Päiväižen pindal om 6000 K (kel'vinad). KaikuččelGelii sekundalda 4 mlrd. tonnoidfotonad kätas vezinikaspäi gelijakssüdäitukuižel dareakcijal, fotonikšsubstancijan südäitukuižel4,26 reakcijalmln tonnoid heitase sädegoičendaks kaikuččel sekundal. Päivaižen sädegoičend abutab elole [[Ma]]l (fotonad oma tarbhaižed [[fotosintez]]an täht), se sijadase 1,496×10<sup>8</sup> kilometras vai 8,31 vauktuzminutas (8'20''8′ 20″) keskmäras.
 
Päiväižen südäin: [[vezinik]] (~73% vedusespäi i ~92% mülündmäraspäi), [[gelii]] (~25% vedusespäi i ~7% mülündmäraspäi) da toižed elementad penembanke koncentracijanke ([[raud]], [[nikel']], kislorod vai [[hapanik]], [[azot]], [[ola]], [[rik]], [[magnii]], [[hil'nik]], [[neon]], [[kal'cii]], [[hrom]]). Spektraližen klassifikacijan mödhe Päiväine om G2V:n tipan tähtaz («Pakuine karlik»).