Elizavet I: Erod versijoiden keskes

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Rivi 8:
Tuli valdištmele [[Marija I (Anglijan kunigaznaine)|Marija I]]-sizaren jäl'ghe. Elizavetan I toižed nimed oma ''Kunigaznaine-neižne'' (angl. ''The Virgin Queen''), ''Hüvä Bess-kunigaznaine'' (angl. ''Good Queen Bess'') vai ''Gloriana''. Anglijan [[Genrih VIII]]-kunigahan da hänen kahtenden Anna Bolein-akan noremb tütär, nimitihe Genrihan maman (Elizavet Jorkalaine) oiktastuseks. Jäl'gmäine [[Tüdorad|Tüdoroiden]] dinastijaspäi, lapsid ei olend. Jäl'gmäižen valdan mödhe, [[Jakov I (Anglijan kunigaz)|Jakov I]], Šotlandijan [[Marija Stüart]]-kunigaznaižen poig, kändihe Elizavetan I jäl'ghetulijaks da ezmäižeks [[Stüartad]]-dinastijaspäi.
 
Ičeze ohjandusen aigan Elizavet tegi venod politikad, vedi sidä varunmujandonke päzutamha rahvahanikoiden sodad da ridoid susedoidenke. Oli [[protestantizm]]an polenpidajan, no laski katolicizmadkatoližen-ki jumalankodikundan olendad. Abuti šingotadas draman teatrale. Anglijan kunigaznaižen tobmuz ei olend absolütižeks, parlamentan ühtnijad i Peitol'ne Nevondkund valatoitiba händast.
 
Sikš ku kul'tur šingotaškanzihe ([[Uil'jam Šekspir|Šekspir]], [[Kristofer Marlou|Marlou]], [[Frensis Bekon|Bekon]]) da Anglii sai tobmut valdmeril Ispanijan sijas (Vägevan Armadan murenduz, [[Frensis Dreik|Dreik]]-merimatkadai, [[Britanine Ost-Indijan kompanii|Ost-Indijan kompanii]]), ka Elizavetan Ezmäižen ohjandusen aig kucuse «Anglijan kuldasižeks igäks». Vl 1587 Pohjoižamerikan [[Džeimstaun (Virginii)|ezmäižen anglijalaižen eländpunktan]] aluz om pandud.