Moldov: Erod versijoiden keskes

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Koiravva (pagin | tehtud radod)
formitez
Rivi 6:
| Flag text = Moldovan flag
| Pälidn = Kišinöv
| Eläjiden lugu = 3,557,600<ref>[http://www.statistica.md/newsview.php?l=ru&idc=168&id=4324 Moldovan kaikenaigaine ristitišt vlvn 2014 vilukun 1. päiväl vilukud ([[Dnestranrand]]ata). — Moldovan Tazovaldkundan Nacionaline statistikan radnikoičend (''statistica.md'').] {{ref-ru}}</ref>
| Voz' = 2014
| Pind = 33,851<ref>[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/md.html Moldovan pind. // Mail'man faktoiden kirj. (— ''Cia.gov)''.] {{ref-en}}</ref>
| Kart = Location Moldova Europe.png
| Kel' = [[romanijan kel'|romanijan]] ([[moldovan etnolekt]])
Rivi 19:
| Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2,<br />kezal [[UTC]]+3
}}
'''Moldov''' vai '''Moldavii''' ([[romanijan kel'{{lang-ro|rom.]]: ''Moldovа''}}), täuz' oficialine nimituz — '''Moldovan Tazovaldkund''' ([[romanijan kel'{{lang-ro|rom.]]: ''Republica Moldova''}}), om mererandatoi valdkund Suvipäivnouzmpol'žes [[Evrop]]as. Pälidn da kaikiš suremb lidn om [[Kišinöv]].
 
== Istorii ==
Vozil 1924-19911924−1991 Moldov oli [[NSTÜ]]:n palaks: 1924-19401924−1940 kuti [[Ukrain]]an avtonomii, vozil 1940-19911940−1991 — [[Nevondkundaline Ühtištuz|NSTÜ]]:n]] tazovaldkundaks.
 
VlVn 1991 elokun 27. päiväl elokud Moldov tedoti ripmatomudes [[NSTÜ|Nevondkundaližes Ühtištusespäi]].
 
Jäl'gmäine valdkundan konstitucii<ref>[http://lex.justice.md/viewdoc.php?action=view&view=doc&id=311496&lang=2 Moldovan Konstitucijan tekst (2006). — ''Lex.justice.md''.] {{ref-ru}}</ref> ([[romanijan kel'{{lang-ro|rom.]]: ''Constituţia''}}) oliom vahvištadud parlamental vlvn 1994 heinkun 29. päiväl heinkud da tuli väghe silsen-žo vodel elokunvoden 27. päiväl elokud. Nügüd' se om väges möhembaižidenmöhembaižidenke vajehtusidenke.
 
== Geografijan andmused ==
Rivi 34:
Valdkund levigandeb kukhikahal tazangištol. Moldovan kaikiš korktemb čokkoim om [[Balanešti]]-mägi, 429 m valdmeren pindan päl. Valdkundan kaikiš surembad joged oma [[Dnestr]] da [[Prut]]. Kaik joged jokstas [[Must meri|Mustha merhe]]. 200-metrine [[Dunai]]-jogen randan pala om Moldovan kaikiš suvembaks čokkoimeks.
 
Klimat om [[ven vö|ven]] kontinentaline, pehmdan tal'venke da pit'kan päipaštokahan kezanke. Vilukun kesklämuz om -4°−4 C°, heinkun — +21° C°. Paneb sadegid 380-..550 mm vodes, kuidme tazomäras.
 
Londuseližed pävarad oma [[bur hil']], [[fosfor]]itad; toižed varad — [[mouckivi]], [[sauvondgips]], [[mustma]].
Rivi 40:
== Politine sistem ==
[[Fail:Parliament Building Moldova.jpg|thumb|right|250px|Moldovan parlamentan sauvuz [[Kišinöv]]as.]]
Moldov om unitarine [[parlamentine tazovaldkund|parlamentine]] tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident. Vspäi 2016 kaik rahvaz valičeb händast nelläks vodeks, enamba kaht strokud jäl'geten ei sa. Ende parlamentan ühtnijad valičiba prezidentad vozil 2001-20122001−2012.
 
Parlament ([[romanijan kel'{{lang-ro|rom.]]: ''Parlamentul Republicii Moldova''}}) om üks'kodine 101 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks.
 
JärgenduseližedParlamentan valičendadühtnijoiden parlamenthajärgenduseližed valičendad oliba vlvn 2014 kül'mkun 30. päiväl kül'mkud. Prezidentan järgvaličendadjärgenduseližed valičendad oliba kaks'turaižed vl 2016 (30. reduku da 13. kül'mku), [[Igor' Dodon]] sai vägestust ezmäižes (47,98%) i kahtendes turas (52,18%). VspäiVs 2016 vilukun 20. päiväspäi [[Pavel Filip]] om päministraks.
 
== Administrativiž-territorialine jagand ==
&nbsp;&nbsp;&nbsp;''Kacu kirjutuz: [[Moldovan administrativiž-territorialine jagand]].''
 
Moldov jagase 32 rajonha ([[romanijan kel'{{lang-ro|rom.]]: ''raion''}}), 5 municipijha (3 sured lidnad, 1 avtonomijan pälidn da 1 territorijan pälidn), 1 avtonomii ([[Gagauzii]] man suves) da Dnestran huran randišton administrativiž-territorialižihe ühtnikoihe eriližen oiktuzližen statusanke ([[Dnestranrand]]al om ičeze administrativine jagand). Edemba rajonad alajagasealajagasoiš 61 lidnha da 916 küläkommunha. 32 lidnad-rezidencijad oma rajoniden keskusikš. [[Kišinöv]]-municipii jagase 5 sektorha, ned —(Kišinöv-lidn), 6 lidnha da 12 kommunha. Toižed municipijad alajagasealajagasoiš kommunihe.
 
Tundištamatoi [[Dnestranrand|Dnestranrandan Moldovan Tazovaldkund]]-valdkund kontroliruib Dnestran huran randan ühtnikoiden tobmad palad da [[Benderi]]-lidn oiktal randal, ned oma hoik jono pidust' [[Ukrain]]an röunad. Dnestranrand alištub keskuzohjastusele vaiše paloin.
 
== Eläjad ==
Moldovas elädas [[moldovalaižed]]. Läz 25% ristitištod (600-..1000 tuhad valdkundan rahvahanikoid) ratas verhiš maiš.
 
Toižed suredjäredad lidnad (enamba 45 tuh. ristituid vl 2014, surembaspäi penembha): [[Bel'ci]], [[Tiraspol']], [[Benderi]], [[Ribnic]]. Kaik om 66 lidnad da 1615 küläd valdkundas.
 
Vn 2004 rahvahanlugemižen mödhe 93% eläjid oliba [[hristanuskond|ortodoksižen jumalankodikundan]] uskojad.
 
== Ižanduz ==
Vl 2014 Moldovan päeksport<ref>[http://www.statistica.md/newsview.php?l=ro&idc=168&id=4650&parent=0#top Activitatea de comerț exterior a Republicii Moldova în anul 2014. — ''Statistica.md''.] {{ref-ro}}</ref> oli [[söndtavarad]] (26%, (sidä kesken [[jom]]ad da [[südäivezi|südäiveded]]), [[sobad]] (22%), [[mašiništ]] (14%), [[vin]] da [[tabak]] (9%), himine produkcii (7%), [[kangaz|kanghad]] (7%); toine eksport oli [[pühävoi]] da toižed [[razv]]ad (3%). Vl 2014 [[Romanii]], [[Venäma]], [[Italii]], [[Ukrain]] da [[Saksanma]] oliba pätorguindpartnörikš.
 
== Homaičendad ==
Rivi 67:
 
== Irdkosketused ==
* [http://www.moldova.md/ Moldovan Tazovaldkundan oficialine sait (''moldova.md'').] {{ref-ro}} {{ref-ru}} {{ref-en}}
* [http://www.parlament.md/ Moldovan parlamentan oficialine sait (''parlament.md'').] {{ref-ro}} {{ref-en}} {{ref-ru}}
* [http://www.gov.md/ Moldovan Tazovaldkundan ohjastusen oficialine sait (''gov.md'').] {{ref-ro}} {{ref-en}} {{ref-ru}}
* [http://www.statistica.md/ Moldovan Statistižen nacionaližen büron sait (''statistica.md'').] {{ref-ro}} {{ref-ru}} {{ref-en}}
 
{{Commons|Moldova}}