Erinevus lehekülje "Bratislav" redaktsioonide vahel

Lisatud 31 baiti ,  3 aasta eest
formitez
p
(formitez)
| Pind = 367
| Fail = Bratislava Panorama R01.jpg
| Pämez' = Ivo Nesrovnal (2014-2014—)
| Telefonkod = +421-2
| Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br />kezal [[UTC]]+2
}}
[[Fail:Bratislava parts.png|thumb|left|200px|Bratislavan administrativine jagand.]]
'''Bratislav''' ([[slovakan kel'{{lang-sk|slovak]].: ''Bratislava''}}) om [[Slovakii|Slovakijan]] pälidn da kaikiš suremb lidn.
 
== Istorii ==
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 907 [[Zal'cburg]]an aigkirjas toran Presburganno (Bratislavan saksalaine nimi vhesai 1919) ümbrikirjutandas - mad'jaralaižed toraziba Bavarijan armijad vaste i otiba vägestust. Vozil 1541-16841541−1684 lidn oli [[Mad'jaranma]]n pordaigaližeks pälidnaks [[Budapešt|Budan]] turkaižen okkupacijan tagut.
 
Edel 1919 vot lidnan nimed oliba ''Prešporok'', ''Prešporek'', ''Presburg'' ([[saksan kel'{{lang-de|saks]]. ''Pressburg''}}), ''Požon''' ([[mad'jaran kel'{{lang-hu|mad'j]]. ''Pozsony''}}), keskaigal [[latinan kel'{{lang-la|latin]]. ''Istropolis'', ''Posonium''}}. Vl 1919 lidnad udesnimitihe lidnad. Vozil 1919-19391919−1939 i 1945-19921945−1992 mülüi [[Čehoslovakii|Čehoslovakijha]].
 
== Geografijan andmused ==
Lidn sijadase Slovakijan suvipäivlaskmas, [[Dunai]]n molembil randoil i [[Karpatad|Peniden Karpatiden]] ezimägištol, 140 m valdmeren pindan päl. Matkad toižhe pälidnhasai - [[Ven]]hasai - om vaiše 60 km päivlaskmha. Bratislav om röunoiš kahtenke valdkundanke kerdalaz - [[Avstrii|Avstrijanke]] da [[Mad'jaranma]]nke, se om üks'jäine statj mail'mas.
 
Klimat om [[ven vö|ven]] kontinentaline. Heinkun lämuz om +21,3 C°, vilukun -0— −0,4 C°. Voden keskmäine lämuz om +10,5 C°. Paneb sadegid 565 mm vodes, enamba kezal da sügüzel (53-..59 mm kus). Kezal kovad tulleid oleldas lidnas.
 
Bratislav jagase 5 nomeruidud rajonha (slovak. ''{{lang-sk|okres''}}), V. rajon sijadase Dunain taga. Rajonad alajagasoiš 17 lidnanpalaha (slovak. ''Mestská časť'').
 
== Eläjad ==
Vl 1900 eläjiden lugu oli 61 500 ristitud, i 20. voz'sadan aigan se ližadui lujas. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1991 - 442 197 eläjid vl 1991. Vn 2001 Slovakijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 428 672 ristitud.
 
Rahvahad (2001): [[slovakalaižed]] — 91,4%, [[mad'jaralaižed]] — 3,8%, [[čehalaižed]] — 1,9%, [[saksalaižed]] — 0,3%, toižed rahvahad — 2,6%.
 
Religijan mödhe (2001): katolikad — 56,7%, ateistad — 29,3%, lüteranižen jumalankodikundan uskojad — 6%, toižed uskojad — 4,7%.
 
== Transport ==
Tramvaid, avtobusad da trolleibusad oma kundaližeks transportaks. Bratislav om järed raudtesol'm, kaks' päraudtestancijad oma olmas Dunain erazvuiččil randoil. Jogiport om saudud lidnas.
 
Rahvahidenkeskeine civiline Štefanikan nimel nimitadud lendimport ''Bratislav-Ivank'' (slovak. ''{{lang-sk|Bratislava-Ivanka''}}, ''BTS'') om valdkundan kaikiš znamasižemb valdkundas,i sijadase 9 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid erasihe Evropan maihe, om äi čarterreisid [[Keskmeri|Keskmeren]] lebutahoihesailebutahoižesai.
 
== Irdkosketused ==
* [http://www.bratislava.sk/ Bratislav-lidnanLidnan tobmuden oficialine sait (''bratislava.sk'').] {{ref-sk}} {{ref-en}} {{ref-de}}
{{Commons|Bratislava}}
 
{{Evropan pälidnad}}
62 092

muudatust