Maks Karl Ernst Lüdvig Plank (saks.: Max Karl Ernst Ludwig Planck; sünd. 23. sulaku 1858, Kil', Germanine imperii — kol. 4. reduku 1947, Göttingen, Alasaksonii, Germanii) om sur' germanijalaine fizikantedomez'. Plank pani kvantižen teorijan alusid i sil ozuti fizižiden tedoidusiden pävektoran 20. voz'sadas.

Plank Maks
angl.: Max Karl Ernst Ludwig Planck
Maks Plank vl 1930 (fotokuva)
Maks Plank vl 1930 (fotokuva)
nimi sündundan jäl'ghe:

saks.: Max Karl Ernst Ludwig Planck

radmižen toižend:

theoretical physicist, õppejõud, fizikanmez'

sündundan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

sündundan sijaduz:

Kiel[d], Saksanma[12][11]

valdkund:

Flag of Germany (1867–1918).svg Germanijan imperii
Flag of Germany (3-2 aspect ratio).svg Weimari vabariik[d]
Flag of Germany (1935–1945).svg Kolmas Riik[d]
Merchant flag of Germany (1946–1949).svg Bizone[d]

kolendan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

kolendan sijaduz:

Göttingen[d], Alam-Saksi[d], Bizone[d], Saksamaa 1945–1949[d], Saksanma[12][11]

tat:

Wilhelm von Planck[d]

avtograf:

Max Planck signature.svg

Commons-logo.svg Plank Maks VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Nobelän premijan fizikas laureat (1918). Tedotöd kosketadas nenid sarakoid: termodinamik, lämuzsädegoičendan teorii, kvantine teorii, relätivižusen specialine teorii, optik. Tedomez' formulirui termodinamikan kahtent augud entropijan ližadusen principan nägul. Plankan töiden rivi otab temaks tedon istorijan, metologijan i filosofijan aspektoid.

BiografiiRedigeeri

Maks oli sündnu Kilin universitetan oiktusen Vil'hel'm Plank (1817−1900) kanzha. Tat oli naižiš kahten kerdan, sündutihe viž last neciš naimiželos, Emma Patcig (1821−1914) oli Maksan mam i libui pastoran perehespäi.

Vl 1867 tat sai jurisprudencijan professoran radnikust Münhenan universitetas, i kanz sirdi sihe. Maks openui lidnan gimnazijas, sid' Münhenan universitetas vspäi 1874. Zavodi tedoradmišt vl 1878, vahvištihe hänen dissertacijad filosofijan tedodoktoran arvos siš-žo universitetas vl 1879.

HomaičendadRedigeeri

  1. 1,0 1,1 MacTutor History of Mathematics archive
  2. 2,0 2,1 Encyclopædia Britannica
  3. 3,0 3,1 Babelio — 2007.
  4. 4,0 4,1 filmportal.de — 2005.
  5. 5,0 5,1 KNAW Past Members
  6. 6,0 6,1 Brockhaus Enzyklopädie / Hrsg.: Bibliographisches Institut & F. A. Brockhaus, Wissen Media Verlag
  7. 7,0 7,1 Gran Enciclopèdia CatalanaGrup Enciclopèdia Catalana, 1968.
  8. 8,0 8,1 GeneaStar
  9. 9,0 9,1 Frankfurter Personenlexikon — 2014.
  10. 10,0 10,1 the Internet Philosophy Ontology Project
  11. 11,0 11,1 11,2 11,3 www.accademiadellescienze.it
  12. 12,0 12,1 Saksamaa Rahvusraamatukogu, Berliini Riigiraamatukogu, Bavarian State Library et al. Record #118594818 // Gemeinsame Normdatei — 2012—2016.
  13. Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых даных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.


  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.