Piaf Edit
Edit Piaf (franc.: Édith Piaf [edit pjaf]), todesine nimi — Edit Džovanna Gassjon (franc.: Édith Giovanna Gassion [edit dʒɔvana ɡasjɔ̃]; oli sündnu 19. tal'vku 1915, Pariž, Francii — koli 10. reduku 1963, Gras-lidn, Francii) oli francine pajatai da severziden-se fil'miden aktris. Pajati francijan kelel.
| Piaf Edit | |
| franc.: Édith Piaf | |
 | |
| nimi sündundan jäl'ghe: | |
|---|---|
| radmižen toižend: |
певица, актриса, студийная исполнительница, chansonnier, уличная артистка, laulukirjutaja |
| sündundan dat: |
Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil). |
| sündundan sijaduz: | |
| valdkund: | |
| kolendan dat: | |
| kolendan sijaduz: | |
| tat: | |
| mam: | |
| avtograf: |
|
 Piaf Edit VikiAitas | |
.svg){kind=small}
Pajatai naine edesti enamba 250 pajod. Edit Piaf sai mail'man tetabut neniden pajoiden edestusel: «Non, je ne regrette rien», «La Vie en rose», «Hymne à l’amour», «Mon légionnaire», «La Foule», «Milord», «Tu es partout», «Mon Dieu» i «L’Accordéoniste».
Biografii vajehta
Edit oli sündnu francijalaižiden lavastusen Anita Majar-aktrisan (psevdonim Lina Marsa) i Lui Gassjon-akrobatan kanzha. Kahtes vodes päliči murzäin okai mužikad, i bab (Anitan mam) kazvati neičukašt, sid' Lui-tat. Edit oli soged vagahaižespäi kuz'voččehe igähäsai, no sai nägemišt pühämatkan aigan. Edit pajati tatan ezinendan aigan ani irdoil ühesavoččes igäspäi.
Vl 1932 naine tegi tundmust laukan Lui Düpon-pidajanke i sünduti Marsel'-tütärt hänespäi vn 1933 uhokus. Kaks'vozne Marsel' koli läžundaspäi, hän oli Editan üks'jäižen lapsen. Sid' naine sünduti kolnut last edel strokud, i sen jäl'ghe ei voind sündutada lapsid naižiden süiden tagut.
Vl 1935 Lui Leple (franc.: Louis Leplée) homaiči našt, hän oli «Žernis»-kabaren (le Gerny’s) pidajan Jelisein Pöudoil, i tariči hänele tehta edestusid aluzkundan programas. Arni Leple löuzi psevdonimad, «piaf»-sana znamoičeb paskačuihut Parižan paginal. Lui sel'giti Editale, kut repetiruida akkompaniatoranke, valita da režissiruida pajoid, artistan kostüman, žestoiden, mimikan i ičtazvedandan znamoičendoid. «Čočo Piaf» oli kirjutadud kabaren afišoil, i pajatai naine sai tetabut Parižas ezmäižiden edestusiden jäl'ghe jo. Vn 1936 17. uhokud hän edesti Francijan estradan tähthaižiden surel koncertal «Medrano»-cirkas.
Homaičendad vajehta
- ↑ http://archives.paris.fr/arkotheque/visionneuse/visionneuse.php?arko=YTo2OntzOjQ6ImRhdGUiO3M6MTA6IjIwMjEtMDYtMDUiO3M6MTA6InR5cGVfZm9uZHMiO3M6MTE6ImFya29fc2VyaWVsIjtzOjQ6InJlZjEiO2k6NDtzOjQ6InJlZjIiO2k6MzA1OTQ5O3M6MTY6InZpc2lvbm5ldXNlX2h0bWwiO2I6MTtzOjIxOiJ2aXNpb25uZXVzZV9odG1sX21vZGUiO3M6NDoicHJvZCI7fQ==#uielem_move=-1704%2C-1350&uielem_islocked=0&uielem_zoom=220&uielem_brightness=0&uielem_contrast=0&uielem_isinverted=0&uielem_rotate=F
- ↑ 3,0 3,1 Encyclopædia Britannica
- ↑ 4,0 4,1 SNAC — 2010.
- ↑ Internet Broadway Database — 2000.
- ↑ http://time.com/4140355/edith-piaf-centennial/
- ↑ filmportal.de — 2005.
- ↑ Discogs — 2000.
- ↑ Brockhaus Enzyklopädie
- ↑ Gran Enciclopèdia Catalana — Grup Enciclopèdia, 1968.
- ↑ GeneaStar
- ↑ 12,0 12,1 Deutsche Nationalbibliothek Record #118594125 // Integrated Authority File — 2012—2016.
- ↑ http://www.cineartistes.com/?page=images&id=715&type=3
- ↑ http://www.parismatch.com/People/Musique/En-images/Edith-Piaf-une-voix-qui-vibre-toujours-Elle-aurait-eu-100-ans-aujourd-hui-La-Mome-anniversaire-100-ans-de-naissance-884389
- ↑ Munzinger Personen
|
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |