Narv (lidn)
- Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Narv (est.: Narva [ˈnɑrʋɑ], ven.: Нарва [ˈnarvə]) om lidn Estinman pohjoižpäivnouzmaižes čogas, Venäman röunanno. Se om valdkundan koumanz' surtte lidn, mülüb Ida-Virun makundha.
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Estinma |
Eläjiden lugu (2023) | 53,875 ristitud |
Pind | 68,7 km² |
Pämez' | Jaan Toots (reduku 2023—) |
Telefonkod | +37−235 |
Aigvö | tal'vel UTC+2, kezal UTC+3 |
Istorii
vajehtaEländpunktan aluz om pandud vl 1223 kuti lidnuz. Kivine lidnuz om kaičenus tähäsai paloin (est.: Narva kindlus / Hermanni linnus). Narv sai lidnan oiktusid 14. voz'sadan ühtendel polel. Mainitase Danijan umakirjas vl 1240 kuti Narvia i Uz'lidnan ezmäižes aigkirjas vozil 1344 da 1444 kuti Rugodiv. Se oli Danijan palaks vhesai 1346, sid' oli alištunu Livonijan ordenale vhesai 1558.
Vll 1581−1704 Ročinma valdoiči lidnal. Vozil 1558−1581 i 1704−1920 Narv oli mülünu Venämaha, sid' — ripmatomuden Estinman pala. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli pandud mantazole läz täuzin vl 1944, edel Rusttan armijan tulendad kaik ristitišt oli evakuiruidud saksalaižil.
Narvan ižandusen järedad edheotandad oma elektrusen tehmižes (kaks' GRES:ad, ratas sijaližel šoidkivel), mašiništonsauvomižes, ladimensauvomižes, metallan ümbriradmižes.
Geografijan andmused
vajehtaLidn sijadase ühtennimižen jogen hural randal, keskuzpala seižub 25 m ü.m.t. korktusel. Matkad Tallidnhasai om 210 km päivlaskmha avtotedme vai raudtedme. Leningradan agjan Ivangorod-lidn om Venäman polel, Narvanjogen oiktal randal (edel mail'man sodad oli Narvan palaks).
Klimat om ven kontinentaline. Keza om päivoikaz lujas, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +4,9 C°, kezakun-elokun +14,8..+16,9 C°, tal'vkun-uhokun −3,8..−6,2 C°. Kaikiš vilumb ku om uhoku. Ekstremumad oma −42,6 C° (tal'vku) i +35,4 C° (eloku). Kezaaigan minimum om −0,9 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +10,6 C° (uhoku). Ei voi panda halad heinkus vaiše (minimum +2,3 C°). Paneb sadegid 646 mm vodes, enamba heinkus-redukus (72..89 mm kus), vähemba uhokus-sulakus (28..33 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 67..76 % röunoiš sulakus-heinkus, 84..87 % redukus-uhokus.
Tobmuz
vajehtaNarvan municipalitet jagase 15 nimitadud lidnanlaptaks (üks'lugu est.: linnaosa).
Edeližed lidnan pämehed (üks'lugu est.: Narva linnapea) oma Katri Raik (tal'vku 2021 — sügüz'ku 2023), Tarmo Tammiste (2002−2013, tal'vku 2015 — tal'vku 2019).
Eläjad
vajehtaVoden 2011 rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 58 663 ristitud, vn 2021 — 53 955 ristitud. Kaik 57 130 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 82 979 ristitud vodel 1992.
Rahvahad (vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe): venänikad — 87,7 %, estilaižed — 5,2 %, ukrainalaižed — 2,1 %, toižed rahvahad — 5,0 %.
Vn 2015 1. päiväl vilukud eläjiden 46,9 % oliba Estinman rahvahanikoin, 14,9 % — apatridad, toižed (38,2 %) — verhiden maiden rahvahanikad.
Religijan mödhe (2021): ortodoksižed hristanuskojad (sidä kesken vanhuskolaižed) — 56,7 %, katolikad — 1,1 %, toižed hristanuskojad — 1,7 %, toižiden religijoiden uskojad — 1,0 %, religijan märhapanendata — 39,1 %.
Profvaumičendan keskuz i Tartun universitetan Narvan kolledž oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Transport
vajehtaAvtobusad (lidnadme — seičeme maršrutad) oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Avtobusstancii sijadase läz päraudtestancijad. Om oiktoid reisid Evropan maihe (Latvii, Litvanma, Pol'šanna, Vaugedvenäma). Ei ole avtobusühtenzoitust Venämanke vn 2024 uhokuspäi Venäman pätandan tagut.
Kaks' sildad ühtenzoittas Narv-jogen randoid lidnan röunal: Narvan raudtesild (1869, nügüdläine versii om saudud vl 1947) i Sebrusen sild avtoiden da jaugnikoiden täht (est.: Narva Sõpruse sild, nügüdläine versii om vspäi 1960). Narv-raudtestancii radab vspäi 1870, om jonon Tallidnaspäi lopstancijaks. Elron-kompanijan viž reisad päiveses ajadas Tallidnhasai, erased-se jonused oma ekspressad i ajelend otab kaht polenke časud. Vspäi 2020 raudteühtenzoituz Tallidnan i Piterin keskes om katkaitud. Röunmaverine kontrol'punkt radab sildal Narvas päliči Narvan i Ivangorodan keskes jaugnikoiden täht vaiše. Matkad kahten lidnan passažirraudtestancijoiden keskes om koume polenke kilometrad.
Lendimpöudon (EENA) 600-metrine särg om tehtud läz lidnad.
Irdkosketused
vajehta- Narvan oficialine sait (narva.ee). (est.) (angl.) (ven.)
Narv (lidn) Vikiaitas |