Mahuz

(Oigetud lehtpolelpäi Mahused)

Mahuz om mapindan väghine šoid vai kaik sagedmad. Se om londuseline objekt, formiruiše eziauguižiden mineraloiden süväl himižel toižetamižel, mahusensädandan faktoroiden painegenke. Harakterizuiše kazvateližusel.

Turbazmahusen profil'

Ümbrikirjutand

vajehta

Mahusen profil' kogoneb gorizontoišpäi. Mahusentedo tedoidab mahusid, sen satused oma tarbhaižed maižandusen i geologijan täht.

Erased mahusen toižendad — allüvialine mahuz, čuruma, letema (ledma), savik, savima, turbaz. Vedenalaine ma om nima (muda, tümä).

Mineraližed komponentad ottas mahusen 50..60 % mülün mödhe i 90..97 procenthasai vedusen mödhe. Mahusen üläšoidun pudotadud ninevuz vajehtase 0,1..1,8 g/sm³ röunoiš.

Mahusen il'm mülütab äi gazoid, niiden kesken oma hapanik, hil'muiktuzgaz, metan da sen gomologad, azot, vezinik, rikvezinik.

Mahusen vepsän toižendad

vajehta
  • Kezandma — jättud ma aigaks.
  • Kurdiž ma — man aluine, alamahuz.

Mahushe sidodud vepsän muštatišed da ozoitesed

vajehta

Muštatišed

vajehta
  • Eile rad taivhas, a om mas.
  • Ičein ma om kal'hemb kuldad.
  • Kibinas ma palab.
  • Kuivadme madme asttes jaugoid ed kasta.
  • Ma om toine mam.
  • Ma navedib hergen, a pap' andandan.
  • Mad kivita ei ole.
  • Mas magadad — tegese nell'kümne pahut.

Ozoitesed

vajehta
  • Jäniš jädme, a vill madme (heinregi).

Homaičendad

vajehta


  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.