Ksenon

Ksenon (Xe — xenon latinan kelel) om 54nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahesandestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan päalagruppas), tabluden videndes periodas.

Täuttud ksenonan plazmal stökolturud, ratas gazlasketusil.

54	0 0 8 18 18 8 2
Xe 131,293
Ksenon

Ksenonan spektr

Ühthine ümbrikirjutand

Element om harv londuses. Anglijalaižed himikad Uil'jam Ramzei i Moris Travers avaižiba ksenonan vl 1898 spektroskopijan abul kriptonan ližasegoituseks — il'man palaks (0,86 × 10⁻⁵ pala). Nimitihe amuižgrek.: ξένος-sanan mödhe «veraz».

Ksenonal ei ole nimittušt biologišt rolid. Gazan ingaläcii om tazostadud dopingha.

Fizižed ičendad

Ksenon om inertine üks'atomine gaz mujuta, maguta da hajuta. Vauvhatub lasketuses ruskedsinižel mujul.

Atommass — 131,293. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš, 0 C°) — 0,005894 g/sm³; (nozolas olendas, −109 C°) — 2,942 g/sm³. Suladandlämuz — 161,4 K (−111,75 C°). Kehundlämuz — 165,05 K (−108,1 C°).

Londuseline ksenon kogoneb ühesas stabiližes izotopaspäi (kahtenz' element tinan jäl'ghe), atommassan mödhe: 124 (0,09%), 126 (0,09%), 128 (1,91%), 129 (26,4%), 130 (4,07%), 131 (21,23%), 132 (26,91%), 134 (10,44%), 136 (8,86%). Sen ližaks, tetas 29 ratud radioaktivišt izotopad 110..123, 125, 127, 133, 135, 137..147 atommassanke, i 12 südäitukušt izomärad.

Kävutand

Ottas ksenonad kävutamižhe medicinas kuti narkoz, radioizotopoid — diagnostikas. Kävutadas elektrolampoiden gazaks. Ksenon om elektroreaktivižen likutimen radsubstancijaks. Ottas nozolad ksenonad lazeriden radümbrištoks.

Irdkosketused

• Ksenon webelements.com-saital. (angl.)
• Kirjutuz ksenonas Himižiden elementoiden populärižes n-t.ru-kirjištos. (ven.)