Benin Siti

Benin Siti (angl.: Benin City, jorub.: Ìlú Benin) om lidn Nigerijan suves. Se om valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Edo-štatan administrativine keskuz.

Benin Siti
Benin City

Lidnanznam
Valdkund	Nigerii
Eläjiden lugu (2021)	1,782,000 ristitud
Pind	1204 km²
Telefonkod	+234-
Aigvö	UTC+1

Istorii

Lidn oli tetab kuti Il'-Ibinu («opalahusen peitsija» joruban kelespäi) vll 1180−1897, Beninan kunigahusen (ičeze nimituz Edo) pälidn 15.-17. voz'sadal.

Benin Siti šingotase kivivoin samižel i räzinan tehmižel, toižel himižel tegimištol, punümbriradmižel, pal'mvoin veroližel tehmižel. Punleiktand i lunleiktand oma znamasižed pramozlad.

Geografijan andmused

Lidn sijadase 80 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad järedha Lagos-lidnhasai om 320 km päivlaskmha.

Klimat om tropine mussonine, pil'vesekaz lujas heinkus-sügüz'kus. Kun keskmäine lämuz om +26,3..+29,5 C° vodes läbi. Ekstremumad oma +11 C° (tal'vku) i +48 C° (sulaku). Paneb sadegid 2317 mm vodes, enamba semendkus-redukus (239..352 mm kus), vähemba tal'vkus-vilukus (19..24 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 80..92 % röunoiš voden aigan.

Eläjad

Vl 2006 lidnan eläjiden lugu oli 1 147 188 ristitud 1204 km² pindal. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Nell' valdkundališt universitetad ratas lidnas:

• Beninan universitet (Nigerii) (angl.: University of Benin (Nigeria), UNIBEN, alusenpanend 1970, 77 tuhad üläopenikoid),
• Universitet Ambroze Allin nimed (Ambrose Alli University),
• Universitet Benson Aidahozan nimed (Benson Idahosa University),
• Igbinedion Universitet (Igbinedion University).

Transport

Tatanmaine civiline Benin-lendimport (BNI / DNBE, 323 tuh. passažiroid vl 2011) sijadase lidnan keskuzpalas. Tehtas reisid nenihe Nigerijan lidnoihe: Abudž, Lagos, Port Harkort.