Alpatov Mihail

Mihail Antonovič Alpatov (ven.: Михаил Антонович Алпатов; sünd. 20. kül'mku 1903, Sibilöv-futor (nüg. Rostovan agjas), Donan sodavägiden agj, Venäman imperii — kol. 17. tal'vku 1980, Moskv, NSTÜ) oli nevondkundaline kirjutai da istorik, istorižiden tedoiden doktor.

Alpatov Mihail
radmižen toižend:

istorik, kirjutai

sündundan dat:

7 (20) kül'mku 1903

sündundan sijaduz:

Q4418215?, Mityakinskaya[d], Donetskiy Okrug[d], Don Host Oblast[d], Venemaa keisririik[d]

valdkund:

Flag of Russia.svg Venemaa keisririik[d]
Flag of the Russian Soviet Federative Socialist Republic (1918–1925).svg Nõukogude Venemaa[d]
Flag of the Soviet Union.svg Nevondkundaližiden Socialistižiden Tazovaldkundoiden Ühtištuz

kolendan dat:

17. tal'vku 1980(1980-12-17)[1] (77 vot)

kolendan sijaduz:

Moskv, Nevondkundaližiden Socialistižiden Tazovaldkundoiden Ühtištuz

BiografiiRedigeeri

Alpatov openui Rostovan Donan pedagogižes školas komsomolan oigendusen mödhe vll 1923−1927, sid' radoi opendajan školas, oli školan direktoran. Vspäi 1930 ühtni kompartijha. Vspäi 1932 mez' openui Filosofijan, literaturan i istorijan institutas (Moskv), oli pästtud sišpäi i tuli aspiranturha. Suren sodan aigan radoi kompartijan instruktoran.

Sodan jäl'ghe Mihail jätkustui aspiranturad Moskvan valdkundaližes universitetas i Kundaližiden tedoiden akademijas kompartijan keskuzkomitetanno. Vl 1947 mez' vahvišti kandidatan dissertacijad, zavodi tedoradmišt kut istoriograf kerdalaz, medievist — E. A. Kosminskii- (1886−1959) i R. J. Vipper- (1859−1954) tedomehiden openik. Radoi NSTÜ:n Tedoakademijan Istorijan institutas 1950-nziš vozišpäi ičeze surmhasai. Tedomehen pätem oli «Venälaine istorine mel' i Päivlaskmaine Evrop» (ven.: Русская историческая мысль и Западная Европа), sen mödhe Alpatov vahvišti tedodoktoran dissertacijad vl 1966 i vaumiči fundamentališt ühtennimišt tedotöd, kudamb om publikoitud «Nauka»-pästandkodiš vll 1973−1985 (koume tomad, istorijan pordoidme). Tedoiži donan kozakišton istorijad mugažo.

Mez' kirjuti istorižid romanoid, tobjimalaz donan kozakišton da postimperialistižen pordon polhe.

HomaičendadRedigeeri

  1. Catalog of the German National Library
  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.