Zei (ven.: Зе́я) om Venäman lidn da lidnümbrik Amuran agjan keskuzpalas. Se om Zejan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo.

Zei
Зея
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 18,864 ristitud
Pind 45 km²
Zei Зея
Pämez' Andrei Brodägin
(sulaku 2022—)
Telefonkod +7−41 658-xx-xxx
Avtokod 28
Aigvö UTC+9 (MSK+6)


Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Enzne i nügüde vajehta

Eländpunktan aluz om pandud vl 1879 kuti Zejan Varažom (ven.: Зейский Склад) Üläamuran kuldansamižkompanijan täht. Om nimitadud jogen mödhe (evenk.: джеэ-sanaspäi «tera»). Žilo sai lidnan statusad vl 1906 uden Zejan Valdmad-nimenke (ven.: Зейская Пристань). Vspäi 1913 lidn nimitase nügüdläižikš.

Lidnan kaikiš suremb edheotand om Zejan GES. Se om kahtenz' surtte gidroelektrine stancii Venäman Edahaižes Päivnouzmpoles da Amuran agjas Burejan GES:an jäl'ghe. Mugažo sadas kuldad da mecad lidnan ümbrištos.

Geografijan andmused vajehta

Lidn sijadase Zejanjogen keskjoksmusen oiktal randal (Amur-jogen hura ližajogi), Tukuringr-mägisel'gan pautkenno, 220 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Blagoveščenskhasai om 385 km suvhe orhal vai 530 km avtotedme, lähembaižhe Skovorodino-lidnhasai om 220 km päivlaskmha orhal vai 312 km avtotedme. Lähembaine raudtestancii om Transsiban Tigd (ven.: Тыгда) 104 km suvipäivlaskmha.

Klimat om terav kontinentaline. Tal'v om vilu, ei voi olda sulasäd tal'vkus-vilukus. Voden keskmäine lämuz om −0,9 C°, kezakun-elokun +17,5..+20,4 C°, tal'vkun-uhokun −18,4..−24,2 C°. Ekstremumad oma −48,9 C° (tal'vku) i +40,0 C° (heinku). Kezaaigan minimum om −3,9 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +7,2 C° (uhoku). Voib panda halad miččel taht kul, heinkun minimum om 0 C°. Paneb sadegid 529 mm vodes, enamba kezakus-elokus (95..123 mm kus), vähemba kül'mkus-keväz'kus (5..10 mm kus).

Tobmuz vajehta

Zei om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks.

Lidnümbrikon pämez' om sen Administracijan pämez', edel vn 2018 sügüz'kud nevondkundan ezimez' oli lidnümbrikon pämehen. Edeline Administracijan pämez' om Sergei Gibadullin (sügüz'ku 2018 — heinku 2021). Lidnümbrikon Deputatoiden nevondkundan ezimez' om Väčeslav Soročuk vn 2023 redukuspäi. Edeližed nevondkundan ezimehed oma Tat'jana Abazova (heinku 2020 — reduku 2023), Ol'ga Dolženko (sügüz'ku 2018 — heinku 2020), Sergei Matvejev (sügüz'ku 2013 — sügüz'ku 2018).

Eläjad vajehta

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 24 986 ristitud. Kaik 23 505 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 32 400 eläjad vl 1992.

Rahvahad (2010): venälaižed — 95,7 %, ukrainalaižed — 1,8 %, toižed rahvahad — 2,5 %.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pujumalanpertid[1] oma saudud lidnas vspäi 1994: ph. Mikulai-čudonsädajan, ph. Varvara-moknikan.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma severz'-se päivkodid, viž keskškolad (nomer 1, 4, 5, licei, opendusen keskuz), muzikškol, lapsiden sädamižen Rovesnik-pert' («Ühtenigäine»), sportškol. Privatine Pokrovskii-kaivuzkolledž[2] i Amuran medkolledžan filial[3] oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.

Sebruzlidn vajehta

Homaičendad vajehta

  1. Zejan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Pokrovskii-kaivuzkolledžan sait (pgk-amur.ucoz.ru). (ven.)
  3. Zejan filialan lehtpoled Amuran medkolledžan amk-blg.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused vajehta



Amuran agjan lidnad
Belogorsk | Blagoveščensk | Ciolkovskii | Raičihinsk | Skovorodino | Svobodnii | Šimanovsk | Zavitinsk | Zei | Tind