Telefon vai pagižim (amuižgrek.: τῆλε tēle «edahan» + φωνή fōnē «än'», «kulund» sanoišpäi) om ladim kulundan sandan i oigendamižen täht keskustal elektrosignaliden kal't.

Telefon

Telefonan abul kaks' mest voidas pagišta keskneze erazvuiččiš sijiš oldes.

Elektrižen telegrafan sädand da sen kävutand tegisoiš telefonan edelkävujaks 19. voz'sadan ezmäižes poles. Vl 1860 italine amerikalaine Antonio Meučči-londusenkodvii publikoiči kirjutust Nju Jorkan italižes lugendlehteses Teletrofono-apparatas[1], vl 2002 AÜV:oiden Kongress lugi händast telefonan ezmäižeks melestegijaks. Vl 1861 saksalaine Johann Filipp Reis-fizikantedomez' ozuti Telephone-ladint, siš oliba mikrofon, batarei i dinamik. Britanine amerikalaine Aleksandr Bell-edheotai sai ezmäšt patentad telefonas («pagižii telegraf») vl 1876, hänen Tomas Vatson-ühtesradnik sädi kellod telefonale vl 1878.

Kacu mugažo vajehta

Homaičendad vajehta

  1. Antonio Meučči-melestegii telhistory.ru-saital. (ven.)


  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.