Nobelii
Nobelii (No — nobelium latinan kelel) om 102nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, aktinoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, seičemenz' period).
102 |
2
8 32 32 18 8 2 |
No 259,1 |
|
Nobelii |
Ühthine ümbrikirjutand vajehta
Ei ole nobelijad londuses. Se om ratud transfermine element.
Voib olda muiktuzmärid +2 i +3.
Avaidusen istorii vajehta
Ročilaižiden himikoiden grupp «avaiži» nobelijan vl 1957 i tariči nimen, no möhemba tedištihe, miše hö löuziba torijan üht izotopoišpäi. Nobelijan severziden-se izotopoiden atomad oma löutud nevondkundaližiden (Dubn) i amerikaižiden (Berkli) tedomehiden töiš ripmata toine toižespäi 1960-nzil vozil.
Element om nimitadud Al'fred Nobel'-himikan muštoks.
Fizižed ičendad vajehta
Nobelii om radioaktivine metall. Kristalline segluz om tahkoncentruidud kubine (endustuz).
Atommass — 259,1. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 9,9(4) g/sm³ (lugustusen mödhe). Suladandlämuz — 1100 K (827 C°, ezimeletaden).
Kaik om 12 izotopad 250..260 da 262 atommassanke, i koume izomärad (251m, 253m i 254m). Kaikiš hätkemban 259No-izotopan pol'čihodamižen pord om 58 minutad. Kahtenz' hätkte nobelii-255-izotop (pol'čihodamižen pord om 3,1 minutad) kävutase himijas paksumb, sikš miše om kebnemb sada sidä znamasižes verdas.
Elementan izotopad čihotas erazvuiččin: kätas fermijaks α-čihodamižen kal't päpaloin vai südäituk jagase spontanižikš, mendelevii sädase β-čihodamižen kal't penembas lugumäras.
Homaičendad vajehta
Irdkosketused vajehta
- Nobelii webelements.com-saital. (angl.)
- Kirjutuz nobelijas Himižiden elementoiden populärižes n-t.ru-kirjištos. (venäkelel)
Nobelii Vikiaitas |