Nesterov (Kaliningradan agj)

Nesterov (ven.: Не́стеров, saks.: Nesterow, litv.: Stalupėnai / Nesterovas; edel 1938. vot Štallupönen (saks.: Stallupönen), vll 1938−1946 nimitihe Ebenrode:ks) om Venäman lidn Kaliningradan agjan päivnouzmas. Se om Nesterovan ümbrikon (edel 2022. vot rajonan) administrativine keskuz.

Nesterov
Нестеров

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2023)	3,342 ristitud
Pind	7,82 km²
Telefonkod	+7−40 144-xx-xxx
Avtokod	39, 91
Aigvö	UTC+2 (MSK−1)

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1539 kuti Štallupönen torgusen sijadusen oiktusenke. Vl 1719 luja lämoipalo tegihe žilos. Sen jäl'ghe sauvoškanzihe kivižid pertid, saudihe ut kirhad, i vl 1722 žilo sai lidnan oiktusid. Sodagarnizon baziruihe lidnas vspäi 1780. Vl 1860 «Berlin — Kaunas»-raudte läbiti lidnad. Suren sodan aigan vn 1944 25. päiväl redukud Rusked Armii anasti lidnad, sen nimi oli Ebenrode sil aigal. Vl 1946 udesnimitihe NSTÜ:n vägimehen Stepan Nesterov-polknikan kanzannimen mödhe, pölištui toran aigan anastamha lidnad.

Nesterov šingotase Steko-avtoakkumulätorbatarejiden tegimel, sömtegimištol (rapsantegim, argvoitegim), turbazedheotandal i mecižandusel.

Geografijan andmused

Lidnan sijaduz ümbrikos

Lidn sijadase 65 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Raudtekontrol'punkt om Litvanman röunal 12 km päivnouzmha.

Matkad Kaliningradan keskushesai om 133 km päivlaskmha orhal, 140 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Gusev 25 km päivlaskmha kaikil teil, Krasnoznamensk 36 km pohjoižhe orhal vai avtol i Kibartai (Litvanma) 12 km päivnouzmha kaikil teil.

Tobmuz

Nesterov oli enččen lidnankundan (2006−2018) üks'jäižeks eländpunktaks.

Lidnankundan Deputatoiden nevondkund om likvidiruidud vn 2019 uhokus. Tamara Prähina oli sen jäl'gmäižen ezimehen vn 2013 sügüz'kuspäi. Lidnankundan Administracii om likvidiruidud vn 2019 kezakus, Nina Majenkova radoi sen jäl'gmäižen pämehen.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 4 595 ristitud, rajonan nelländez, vn 2021 — 3 336 ristitud. Kaik 4 086 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 6 644 eläjad vl 1939, Suren sodan jäl'ghe — läz vit tuhad eläjid vll 1989−2008 (5 049 rist. vl 2002).

Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 0,4 % vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 87,2 %, litvalaižed — 3,3 %, vaugedvenälaižed — 3,2 %, ukrainalaižed — 2,7 %, saksalaižed — 0,8 %, pol'šanmalaižed — 0,5 %, čiganalaižed — 0,4 %, toižed rahvahad — 1,9 %.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid oma avaitud lidnas: Pühän Hengen jumalanpert' (kirhan sauvuses vspäi 1996, om saudud 1927−1929 kuti katoline kostöl) i ph. Panteleimonan časoun'.

Lidnan lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodi, keskškol, lapsiden sädamižen pert', lapsiden i norišton sportškol. Professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš.

Galerei

• 
  Sodamemorial (2009)
• 
  Pühän Hengen jumalanpert', vn 2008 nägu
• 
  Vezičuhunduz i Pühän Hengen jumalanpert', vn 2015 nägu
• 
  Muštnik S.K. Nesterovan oiktastuseks (2006)
• 
  Znam lidnan röunal (2009)
• 
  Nesterov-päraudtestancijan sauvused vl 2015

Irdkosketused

• Lidnan da lidnümbrikon tobmuden sait (admnesterov.ru). (ven.)